18. veebruar 2011

finantsturg ja vanad eestlased

inimesed! vahepeal sai tsirkust berliinis. see käis nii:

APE 2011 korraldas konverentsi kirjastusilma hullukestele, kes ei kannata jõuluaja biograafiamüügi õnnekoomas reisifondi raiskamisega kuidagi frankfurdi raamatumessini oodata.

algul kulges kõik traditsiooniliselt. päeval sai klatši ja loenguid ning õhtul juua ja laaberdada.  kirjastajad on teadagi eesrindlikud veinilakkujad ja teise päeva hommik oli traditsiooniliselt raske. aga siis saabus lunastus!

nimelt oli pohmelliuimas publiku erutamiseks kohale meelitatud stephen bourne cambridge university pressist. hommiku-agoonia leevendamiseks teatas ta kiiresti, et kuigi juttu tuleb hiina raamatuturu fantastikast, on tal alustuseks üks lõbus lugu. (see oli tast päris nutikas, sest nii mõnedki koomas kodanikud avasid silmad). kuna ma pole joodik ja enesetunne oli mul suurepärane, siis rõkkasin hoopis sees, et nüüd hakkab saama tsirkust!

aga tegelikult teatas stephen, et teate - hiina on peaaegu et nagu eesti! (no selle koha peal ma ehmatasin küll, sest ega ma olin kindla peale ainus eestlane seal joodikute kambas,  ja kujutasin juba selgesti ette, kuidas läheb laimamiseks ning hiljem tuleb asuda neid kõiki ümber veenma, kuidas meil on kõik suurepärane).

võrdlev arutluskäik oli aga järgmine: stephen käis 1991. aastal tallinnas eestlastele rahvusvahelise finantsturu võimalustest rääkimas. ettekande lõpus tuli tema juurde keegi härra ja uuris, et kuidas täpselt nende turgudega nüüd on (eriti ameerika!), sest tal on kaasas nimekiri asju, millest oleks vaja vabaneda. müüginimekirjas olid järgmised artiklid: traktor, 100 kilo heina ja üks hobune (hall). stepheni meelest illustreeris see näide suurepäraselt hiina turu naiivsust aastal 2011, mida siis omasoodu nupukalt ära kasutada.

no ei saa salata, et ma olin tige küll ja oleks tahtnud seda stephenit siukse lolli jutu eest natuke nüpeldada! aga samas ma jälle ootasin tasakesi, et äkki nüüd tuleb puänt! sest nüüd on meil ju e-valimised ja skype, ja mehed - meil on isegi et euro! aga ei sittagi. edasi tuli hiina fantastika ja joodikud panid silmad kinni tagasi.

kohvipausi ajal püüdsin laimava kodaniku kinni, et teda veidi viisakalt korrale kutsuda (kes teab, paljudes ettekannetes ta juba eestlaste arvel lolli nalja oli visanud). stephen oli vahepeal juba kuulnud, kes ma olen, katsus mind vennalikult emmata ja alustas laulval häälel, kuidas ta teab küll, et nüüd on kõik hoopis teisiti ja tallinn on kultuuripealinn 2011 ja et kõik on fantastiline. ja siis vennastumiseks rääkis ta veel ühe loo, mis tõendab, kuidas kõik polnud hoopiski nii muserdav kui esialgu tundus:

nimelt oli ta oma kahetunnise ettekande pidanud eesti ja vene tõlgi vahendusel, kes olid küsimusteringiks ikka täitsa võhmal ja palusid pissipausi. ja siis teatas keegi publikust, et ''bat vii känn oolsõuu spiik inglišš''. ja teate, stephen tegi seda jumalast õige eesti-inglise aktsendiga, nii et ma leebusin ja andsin talle andeks.

kõik mis ma öelda tahan, on see - olge valvel, sõgedad välismaalased on kõikjal ja panevad hullu! mitte kedagi ei saa enam tänapäeval usaldada.

word of the day: presentatie - ettekanne

6 kommentaari:

Asjadest ütles ...

Väga lahe ülevaade ja hea keelekasutus! Respekt, mees!

tibutriin ütles ...

tubli, et hoiad sinimustvalget lippu kõrgel ja püüad laimavaid muhve! :)) minu poolt ka ekstrapunktid suurepärase keelekasutuse eest! :)

Kairi ütles ...

lõksud on seatud!

Kadri ütles ...

Ma ka mõtlesin enne Amsterdami tulekut, et nüüd tuleb siin kõiki hollandlasi ja muid rahvusi harima hakata Eesti koha pealt. Aga siis tuli välja, et kõik juba teadsid Eestit! Ma olin natuke pettunud... kuni üks õppejõud otsustas oma kõige esimeses tunnis teha nalja eestlaste kohta. Ma pidin peaaegu laua alla kukkuma, kui ta eestlastest rääkima hakkas! Igatahes olevat ta just Taaa-tust tulnud ning kuulis seal ühte 'väga toredat' nalja eestlaste kohta. Nali ise oli see elevandiga, et sakslane näeb elevanti ja mõtleb, et ei tea, kuidas ta küll üles on ehitatud, prantslane mõtleb, et ooo mis häid asju sellest küll teha saab ja eestlane mõtleb, et ei tea mis see elevant küll minust arvab? Ja siis terve klass irvitas üksmeelselt ja suunas oma pilgu minule ning terve ülejäänud semestri pidin ma selgitama, et TEGELIKULT mind nii väga ikka ei huvita ka, mis see elevant minust mõtleb. Eriti, kuna ainukesed Eesti elevandid elavad loomaaias ja sinna ei satu ma just eriti tihti.
Aga nüüd elan ma loomaaia kõrval ja näen iga päev rattaga mööda sõites elevandiloote plakatit. Siiani pole see mu enesehinnangule veel väga traumeerivalt mõjunud...
Aga eestlane on vahva olla, ma ütlen (:

Kairi ütles ...

see on jaa hea, et nad kõik on juba nii haritud! klassikalist ''estland, letland, litauwen?'' oled ka ju ikka oma kümme korda ära kuulnud juba? :)

Kadri ütles ...

Hollandi keeles polegi veel eriti kuulnud ja tegelikult enamusel neist on ikka suur probleem selle järjestusega - et kus see Eesti ikka on - seal keskel? Ja ma ei tea, mis teema selle Riiaga on. No ei ole Eesti pealinn, ei ole.