23. jaanuar 2012

tere tulemast tallinna!

ühel vihmasel sügisõhtul lendasid puulehed lõunasse ja amsterdami peakorter otsustas vahelduseks põhjamaale kolida. täna puhus hollandi tuul kohale ka meid. isegi 87 kilo raamatuid, riideid ja komme lendasid eestisse nagu mihklid!

avaldan teile kohe ühe erutava avastuse. inimesed, lennujaama võib saabuda vabalt pool tundi enne reisi algust! meil juhtus täna nii ja keegi isegi ei köhinud. ka tollimeestel polnud kiiret, kui nad käsipagasist taparelvi tuvastades lõbusasti aega viitsid ja küüneviili siiski lendama lubasid. milleks tormelda! jõudsin väravasse sõudes väikevennale ka purgi marmelaadi kaasa haarata (see maitseb talle nimelt väga).  imestasin poesabas küll korraks, et mu muidu stoiliselt rahulik peika pisut närviliselt uksel vibeleb, kuid ei teinud sellest numbrit. mehi tuleb juba kord treenida ootama, kui preilid shoppavad. 

alles lennukis kuulsin, et sel ajal, kui mina poes parimaid marmelaade varitsesin, hõikusid schipoli memmed meid otsides murelikult ruuporisse. a kust mina pidin seda teadma? riiulite vahel oli kuulda vaid mahedat lennujaamamussi ja ka peika ei viibelnud uksel kuigi ägedalt.

siinkohal vabandan kõigi estonian airi reisijate ees, kes täna meie tõttu tallinnasse pisut hiljaks jäid. südamlikud tervitused lähevad ka lõbusale narkokoerale, kelle patsutamiseks mike lennujaamas muretult aega võttis ja talle oma seljakotti lahkelt nuusutada pakkus. 

koer, kui sa seda loed, siis 'tere koer! tsau mis teed?' hõikas sulle täna üks rõõmsameelne hollandlane, kel on plaanis sõbruneda lähiajal paljude toredate eestlastega. sina olid esimene!

word of the day: douane - toll

20. jaanuar 2012

tudengid tegutsevad

kuulsin eile pikantset lugu hollandi tuntuimast tudengikorporatsioonist, kes värbas oma õllest vinnutatud ridadesse värsket liha. otsingud olid lühikesed ja tõhusad. grupeering sõelus välja parima ja asus asjaosalistele väljakutseid hauduma, et neid kõigepealt pisut orjastada. korbi leidurid hoidusid harilikust kiusuajamisest ja haudusid välja päris lennuka plaani!

üks noorliige saadeti näiteks reisima. seikluse esimene osa toimus pisut ootamatult pimedas furgoonautos, kuid sellest polnud midagi, sest juba õhtul poetati ta tagasi päevavalgusesse. kuna leidurid polnud mingid kõlvatud jõhkardid, andsid nad noorele kaasa reisikaaslase, kes oli üks kits. ülesandeks oli endid lahkesti koju tagasi toimetada. rahakott ja telefon jäeti autosse. milleks krediitkaart, kui sul on kits!

furgoon andis gaasi ja noor ori jäeti üksildasele maanteele, elevil kits paela otsas tantsisklemas. ei läinud kaua, kui selgus, et nad on belgias ja ümberringi räägitakse prantsuse keelt. tudengi prantsuse keel ei olnud kõige parem.

hääletamine osutus ootamatult keeruliseks. kitsel polnud absoluutselt lööki! juhtidel  ei olnud midagi selle vastu, et üks üksildane tudeng amsterdami sõidutada, kuid kaasreisija suhtes näidati üles uskumatut vaenulikkust. kuna kitse français oli pisut roostes, polnud ka lahknemine sünnis. olukord oli ikka täitsa hapu! peale mitmeid abipalveid leidus õnneks siiski paar veokimeest, kes õnnetule paarikesele halastasid.

juba üsna kodulinna lähedal muutus kits järsku ootamatult alatuks (märksõna: junnid tagaistmel). parata polnud midagi - viimased kilomeetrid tuli minna jala. see oli tõeline kolgata tee! kits väsis ära ja pani kiusu nagu loom. amsterdami läbis tudeng, pomm-kits süles ja kaameratega turistid kannul. mõlemal olid pisarad täitsa silmis.  

tagasi korbimajja jõudes olid leidurid pisut üllatunud, et noormees ja kits nii kiiresti tagasi jõudsid. kuigi külmad ja napisõnalised, olid nad salaja kohutavalt rõõmsad, et kitse tagasi said. mitte igal korporatsioonil pole õnne pidada oma loomi ja seiklushimuline kits võeti auliikmeks. isegi noorliige sai kampa.

milleks pirtsutada! hollandis on kõik võrdsed. ka kitsed.

word of the day: geit - kits

18. jaanuar 2012

moodsa muinasjutu ainetel


hiljuti võtsid mind enda majja elama ühed kassid. ootused olid kõrgel! elu pidi saama muretu ja päikseline: pehmed ja lahked võõrustajad lippavad, võileib ja veiniklaas hambus, pakuvad teed ja klopivad enne magamaminekut patju. külaline pikutab diivanil ja võtab õhtuti soojendavaid kassikompresse külmetavatele pahkluudele. ah et kas läks täppi?

tutkit! kõik läks valesti! arvake, millisest külalisest sai kolme kassi ori, kes koristab ja õhtusöögiks liha hakib? olukord on nagu halvas muinasjutus. umbes nagu sellises:

naiivne külaline (vabalt võib olla, et blond, pestud ja viisakas) saabub elama ausate kasside lossi. lubatakse head elu ja mannavahtu, ohtrat batuudil hüppamist ja kommisöömist. kassid lasevad trepikäsipuudel liugu, luuletavad ja puhuvad ajaviiteks vilepilli. võib-olla tunnevad nad isegi et üht printsi, kes omab rääkivat hobust. hobune oskab ka karamelle võluda ja unejutuks raamatuid ette lugeda. veel peatub lossis tantsiv rebane ja palju lõbusaid oravaid. kõik kannavad uhkeid kostüüme. mitte keegi ei näksi!

tasahilju, kuid aina kriipivamalt hakkab avanema viisakate võõrustajate õudne varjukülg. öösiti kostab vannitoast kriuksumist ja haledaid karjeid. kassid on hommikuti halvas tujus, sakris ja näljased. kilavate silmade taga sädeleb verejanuline helk. rebast on öösiti näksitud ja trepikäsipuul on verepritsmed. mannavaht on otsas ja kastrulis on kellegi pikad mustad karvad.

printsi hobune mitte ei loe, vaid sööb raamatuid. batuudis on auk ja rebane ei saa haavade tõttu tantsida. kõik on erakordselt viletsas tujus. ots on peal nii pasteedi- kui juustuvõikudel. mandariinides on sadu seemneid. temperatuur muudkui langeb.

kolmandal nädalal saavad otsa kommivarud. keegi on teinud klaverisse pesa ning pobiseb ja puuksutab seal halvaendeliselt. oravad lebavad elutult põrandal ega läigi enam üldse. rebase haavas on mäda ja veremürgitus ronib mööda käppi südame suunas. kassid ehitavad mannavahukaussi staabi ja  põrnitsevad sealt terasel ilmel kõhnuvaid majaelanikke. päevast päeva hautakse uusi plaane, millises pajas oravaid, rebast ja külalist keeta. kellest saaks parima marinaadi?

lõpp on kiire: neljandal nädalal keedavad kassid kõduratest majaelanikest kuuma ja maitsva leeme. kõik linna elavad kutsutakse külla majasupile. kontidega mängitakse külmadel talveõhtutel doominot ja trips-traps-trulli. kui nad surnud pole, elavad kassid seal siiamaani ning käivad vahel linnas meelt lahutamas ja uut supiliha jahtimas. karv läigib.

kuna ohtlikke märke on mitmeid, plaanin lahkuda enne siinse muinasjutu õudset lõppu. juba õige pea tänan võõrustajaid nende külalislahkuse eest ja teen sääred. sel aastal ei keeda mind supiks ükski kass! mul on muud plaanid.

word of the day: sprookje - muinasjutt

15. jaanuar 2012

apokalüptiline jaanuar


ma ei tahaks külvata õudu, kuid mulle tundub, et hiljuti on käivitunud maiade maailmalõpp! positiivne on muidugi see, et tänavuse viimnepäeva puhul on tegu kultuursete vanakeste sepitsustega ja hävimiseks harjutatakse meid tsiviliseeritud inimeste kombel. milleks miljardeid šokeerida! pealegi oleme me vere- ja konnavihma juba näinud ning piibli ahvimine oleks 21. sajandil sündsusetu. aga maailmalõpp tuleb, sest ilm on hukas! märke on mitmeid:

õuduste aasta avas jõulujärgne jube-udu, millega jäänuks hätta isegi üks teatud vilunud siil. udule järgnes nädalake hiljem harukordselt halb torm. isegi julged hollandlased halisesid hirmust ja toppisid aknaid! ise kontrollisin kodust konservitorni otsast regulaarselt, ega maja katus vahepeal belgiasse lennanud ei ole. jäime ellu!

selleks nädalaks saatsid maiad tee äärde kasvama nartsissid ja krookused. mu süda aimab halba. siin võib vabalt olla tegu näiteks veristaja-krookustega, kes lihtsameelse imetleja vähese vaevaga verest tühjaks imevad ja peenrasse kõdunema jätavad. ma ei alahindaks ka nartsisse. mis, kui tegemist on lihatoiduliste mutantidega, kes teeveeres varitsedes keelt limpsates ohvreid valivad? ärge alahinnake lilli - labase fotosünteesi kõrval oskavad nad nii mõndagi!

lisaks leidsin eile vannitoast sääse. väga halb märk! jaanuaris, kus kõik ausad sääsed pikutavad, toimetavad üksnes veriseid plaane hauvad sitikad. ma pole kindel, millise mutatsiooniga on tegu, kuid sinna vannituppa mina enam oma jalga ei tõsta.

üldse hea, et me mike'ga järgmisel nädalal tallinnasse kolime. ehk jõuavad verejanulised maiad eestisse pisut hiljem. pealegi kirjutas juba üks läti hendrik, et tegu on erakordselt jumalast hüljatud paigaga. ei juustu, ei päikest! ehk vireleb seal suveni ära. 

musta leiba näkitsedes on maailmalõppu ehk ka pisut lõbusam oodata. tulge külla!

word of the day: eind van de wereld - maailmalõpp

2. jaanuar 2012

2011 raamatutes

ükskord 2010nda lõpus sepitsesin vot sellise nimekirja. nüüd 2011ndal pikutasin pisut jälle raamatutega diivanitel, kohvikutes ja lennukites. kas pole tore taaselustada möödunud aastat meenutades, kus millise autori kallal näkitsesid? 'onu vanjat' lugesin ma näiteks hoovihma käest varjudes rooma kohvikus, hargla krimkasid stroomi rannas ja kunderat rongis frankfurdi raamatumessile. puhhi luulet tarbisin peamiselt vetsus ja turovski juttudega käisin amsterdami loomaaias kaks korda pesukarusid ning rotte uurimas. tänu kindle'i saabumisele sai minevikuks ka valulik sõitude-eelne sisekaemus riiuli ees. nüüd saavad reisida kõik (e)-raamatud!

ka sel aastal sai nii õudust kui naudisklemist (viimast õnneks kõvasti rohkem). sellegipoolest proovin 2012ndal treenida jama-raamatu-poolelijätmise-harjumust, sest hetkel on sellega pisut ikaldus. keegi tark mees ütles ükskord, et halbade raamatute lugemiseks on elu liialt lühike. no tal oli jumalast õigus! oleks ma kass (seitse elu taskus), küll ma siis alles loeks! ka kilpkonnadel (eluiga 177 aastat) pole põhjust pabistamiseks, kui coelho, cartland või collins kogemata hambu jäävad. (appi, miks nad kõik c-ga hakkavad? kes teab häid c-autoreid?)

näkitsemist väärt raamatutest kirjutan varsti pikemalt ka, sest mõned lihtsalt olid no õudsemalt head. vahel unustasin kõrvale isegi komme süüa! (see ütleb nii mõndagi).

soovitused on taaskord väga oodatud. eelmise aasta vihje alusel puretud kehlmann oli näiteks absoluutne kreembrülee! vastu võin pakkuda vihjeid söödavatest hollandi raamatutest! (peale viplala on neid veel, ja isegi mitu!)

waris dirie: mijn woestijn
tim krabbe: een tafel vol vlinders
marjane satrapi: persepolis
andrus kivirähk: kaka ja kevad
aigi vahing: valik
david lodge: väike maailm
merike jürjo: mälestusteta maja
emma donaghue: room
zadie smith: white teeth
neil gaiman: good omens
arnon grunberg: de azielzoeker
kluun: haantjes
marian hoefnagel: topmodel
herman koch: red ons, maria montinelli
bill bryson: neither here nor there
tim krabbe: het gouden ei
kader abdolah: de kraai
bill bryson: notes from a big country
kader abdolah: the house of the mosque
jaan kross: kallid kaasteelised I
emil tode: piiririik
harriet beecher stowe: onu tomi onnike
oscar wilde: the importance of being earnest
kätlin hommik-mrabte: minu maroko
justin petrone: minu eesti II
margot roose: minu amsterdam
joao lopes marques: minu väga ilus eksiil eestis
penny vincenzi: kaugeltki mitte ingel
david nicholls: starter for ten
penny vincenzi: something dangerous
penny vincenzi: into temptation
leonard j. leff: hemingway and his conspirators
anton checkov: uncle vanya
g. franco romagnoli: a thousand bells at noon
reet kudu: pidupäevad võõrsil
andres kivirähk: pagari piparkook
viivi luik / hedi rosma: ma olen raamat
geert kimpen: kabalist
haive peterson: kebab ja kilukarp
andrus kivirähk: vombat. näidendid
daniel kehlmann: kuulsus
jaan kaplinski: jää...
suzanne collins: the hunger games
leelo tungal: seltsimees laps
leelo tungal: samet ja saepuru
vahur apanasjev: minu brüssel
helga nõu: peaaegu geenius ehk schrödingeni kassi otsimas
indrek hargla: apteeker melchior ja timuka tütar
indrek hargla: apteeker melchior ja rataskaevu viirastus
suzanne collins: catching fire
suzanne collins: mockingjay
indrek hargla: apteeker melchior ja oleviste mõistatus
andrei hvostov: sillamäe passioon
sylvia plath: the bell jar
david benedictus: tagasi saja aakri metsa
jaan kross: klio silma all
mihkel raud: sinine on sinu taevas
jaan kross: tahtamaa
kärt hellerma: ma armastasin david copperfieldi
aleksei turovski: loomalood
annie g. schmidt: jip en janneke (boek 5)
milan kundera: elu on mujal
tom rachman: the imperfectionists
kurt vonnegut: breakfast of champions
viivi luik: varjuteater
a.a. milne: the complete tales and poems of winnie-the-pooh
evelyn waugh: tagasi bridesheadi
stephen koch: modern library writer's workshop
mario vargas llosa: kirjad noorele romaanikirjanikule
bill bryson: mother tongue
kati murutar: projektilaps pärnust
kadri kõusaar: alfa
vahur kersna: 7x7
arnon grunberg: huid en haar

word of the day: leesplezier - lugemisrõõm