21. mai 2015

tippkohtumine leemuritega

lõpuks ometi on ühel poliitikul aru pähe tulnud. saksamaa liidukantsler angela merkel kohtus leemuriga!

minu meelest oli see angelal üks väga väärt idee. ja üldsegi, miks teised poliitikud leemuritega ei kohtu? õpilaste ja pensionäridega - kohtuvad. valijatega - kohtuvad. mõned nooremad käivad isegi lastesaadetes! aga selleks, et võtta õhtupoolik ja kohtuda leemuritega - tutkit!

kui suhted juba soojad, võiks korraldada ka midagi suurejoonelisemat - rahvusvahelise tippkohtumise rahvusvaheliste leemurite komiteega! ma olen kindel, et madagaskaril toimuv koolitus oleks populaarne. kõik tuleksid kohale!

hommikuks, lõunaks ja õhtueineks oleks banaanid. kohtumise lõpus toimuks rahvusvaheline palmi otsa ronimise võistlus! karta on, et esimesed sada kohta saaksid leemurid... aga sellest pole midagi.

rahvaste sõpruse huvides on selline asi täiesti normaalne!

19. mai 2015

kui emal on vaba päev...

kirjutasin maikuu tähekesse jutu sellest, mis võib juhtuda, kui ema vaba päeva võtab. üks selline lugu juhtus ükskord ühes peres peaaegu päriselt.... rohkem vihjeid ei tahaks anda.


8. mai 2015

unistuste rebane


peale kolmkümmet aastat aktiivseid otsinguid leidsin ma lõpuks ometi unistuste looma! see loom on üks rebane ja teda on hiljaaegu nähtud kuressaare lähistel.

seda, et ta on mu unistuste rebane, sain ma teada tänasest lehest. nimelt kirjutatakse seal, et unistuste rebane on kehalise kasvatuse tunni ajal kellegi jope tuuri pannud. aga see pole veel kõik - unistuste rebane valis jope, mille taskus olid kommipaberid! nende väljaselgitamisega pole teil tarvis vaeva näha, sest ma tean täpselt, mis kommid seal taskus olid.

(ärge murdke kaua pead. need olid oravakesed!)

muide, unistuste rebane tuli järgmisel päeval tagasi ja jooksis lastega kaasa! selline sõber ja kaasteeline kuluks ära kõigile, kel on kehalise kasvatuse tunnist kurbi mälestusi. sest ma tean küll, mida unistuste rebane laste kõrval sörkides neile innustuseks hüüdis (ja ei, see ei olnud ring-ding-ding-ding nagu ühes rumalas laulus arvatakse). ta hüüdis hoopis:

tubli!
ainult natuke veel! 
varsti saab pikutada!

ja võib-olla isegi:

cooperi test seebiks!

no kas pole mitte kuldaväärt unistuste rebane! kui keegi teda kuskil saaremaa vahel näeb, siis söötke tal palun kõht täis ja saatke ta kiiresti tallinnasse. tasun rikkalikult!

3. mai 2015

'peeter, sõpradele peetrike' sai tartu lastekirjanduse auhinna

aprillikuus tuli trobinal häid uudiseid!

kõige toredam on neist see, et tartu lastekirjanduse auhind läks 'peetrikesele'. mul on selle pärast õudselt hea meel ja ma loodan, et peetrikesega saab nüüd tuttavaks veel rohkem lapsi.

kuna 'peetrikese' tekst sündis esialgu tegelikult näidendina, siis oleks jube tore, kui lugu ka teatritesse jõuaks. nii et kes teab lavastajat, kes otsib lõbusat ja mõtlemapanevat jõululugu - soovitage!

źürii ise kirjutas nii:

Võiduteos on lõbus ja krutskilik lugu, mis puhub elu sisse paarile pealtnäha tavalisele lasteaiapäevale. Raamatus tegutsevad nii ühiskonnas kui ka lastekirjanduses harvemini ette juhtuvad tegelased nagu üksikisa ja meessoost lasteaiakasvataja, kuid see mõjub loomulikult. 

Raamatus on piisavalt põnevust, ettearvamatust ja ruumi 
edasi mõelda, mis veel kõik juhtuda võib, ja see võimaldab mõtiskleda ja vestelda väärtuste ja valikute teemadel: mis on õige, mis on vale, mis on sobiv, mis sobimatu, mis on võimalik, mis võimatu.  Raamat ühendab endas järgmised jooned: südamlikkus, muinasjutulisus, väike vigur ja muie suunurgas, ja on mõnus nii ettelugemiseks kui ka omaette veerimiseks. 2014. a ilmunud lastekirjanduses tõuseb teos esile oma tervikliku ja tempoka jutustuse poolest. Elina Sildre elurõõmsad illustratsioonid on raamatu jutustamislaadiga kenasti kooskõlas. 

võistlusest ja peetrikesest on juttu ka siin:
postimees
sirp
raadio 2
vikerraadio
lugemissoovituse blogi