juulikuu Hea Lapse ajakirjas ilmus selline lugu. rääkisin kõik ausalt ära!
Iirised päästavad maailma!
1. Milline koolilaps sa olid?
Olin üsna eeskujulik ja eriti pahandusi ei teinud - kui siis ainult väikseid vigureid, vanematele ei hinganud ma neist muidugi midagi. Jätsin raamatutesse ohtralt moosiplekke ja teesklesin matemaatikatunnis, et kõik on imelihtne, kuigi tegelikult ei saanud mitte midagi aru. Õnneks õpetati minu koolis palju igasuguseid keeli, need tulid mul hästi välja.
2. Milliste huvide ja hobidega kooli ajal tegelesid?
Mulle meeldis väga lugeda, lisaks mängisin muusikakoolis klaverit, laulsin ja käisin trennis. Vabal ajal leiutasin elu hõlbustamiseks lugusid, mida kutsutakse vahel luiskamiseks ja vahel fantaasiaks, ja vahel kirjutasin need üles ka.
3. Kuidas sinust sai lastekirjanik?
Mulle meeldis kirjutada, aga ülikoolis kirjanikuks ei õpetatud, sellist ametit polnud üheski koolis. Valisin siis taastusravi, läksin Hollandisse õppima ja hakkasin blogi pidama (amsterdamiseerunud.blogspot.com). Seal tekkisid blogisse lood, mis olid justkui päris, aga polnud ka. Näiteks kirjutasin, et käisin Amsterdamis kalaturul ja et mul oli rattakorvis kass, kes käsutas, mis kalu valida. Tegelikult elas see kass mul ainult peas. Ma olen allergiline, muidu võtaks kohe kümme tükki!
Amsterdami lelust sündiski esimene raamat "Leemuripoeg Ville teeb sääred". Raamatus läheb leemur Ville reisima ja satub - üllatus-üllatus - Amsterdami kalaturule. Koos kass Wiilusega, kes teab täpselt, millised kalad on parimad.
4. Kuidas sünnivad sinu raamatud? Kas teed enne kirjutamist eeltööd ja märkmeid?
Lood hakkavad tavaliselt kerima mõnest üksikust lõbusast seigast ja mu fantaasia hakkab kohe tööle, selline ahhaa-moment! Näiteks "Lennujaama lutikad ei anna alla" sündis seetõttu, et veetsin tol ajal palju aega Tallinna ja Hollandi vahel lennates, ja nägin lennujaamades igasuguseid naljakaid asju. Piia Prääniku lood on aga peaaegu päriselt juhtunud, Jack ja onu Rasmus on olemas! Ideed tulevad ka kirjutades ja jalutades, vahel sajavad hommikul duśist pähe.
Eeltööd ma ei tee, aga märkmeid küll - ka siis, kui parajasti raamatut ei kirjuta. Olen üldse suur märkmike fänn, mul on neid kodus vähemalt sada tükki! Iial ei või teada, kus hea mõte pähe kargab, iga päev kirjutan midagi üles. Mul on alati üks märkmik kotis ja teine voodi all. Vannis ja komme süües tulevad ka head mõtted, proovige järele!
5. Milline loetud lasteraamat on sind pannud naerma? Milline nutma?
Gerald Durrelli raamatutes saab alati kõvasti nalja, mu lemmik on "Minu pere ja muud loomad". Lisaks õpetatakse, kuidas kodustada lahedaid loomi ja ehmatada peikasid (eluks hädavajalik). Ükskord toimub isegi õhtusöök leemuritega, no on ju unistuste raamat!
Kõige ilusam kurb raamat on minu meelest "Vennad Lõvisüdamed" Astrid Lindgreni sulest. Michael Ende "Momo" ja Ulf Starki raamatud on samuti kurvad, aga soojad ja südamlikud.
6. Millises raamatus tahaksid ise tegelane olla?
Lõpuks ometi, unistuste küsimus! Ma annaks nii mõndagi, et olla Willy Wonka assistent śokolaadivabrikus või lisarebane "Vapustavas härra Rebases". Ja muidugi oleksin rõõmuga Pipi Pikksukk, magaksin hiiglasuure kommikirstu otsas ja kimbutaksin röövleid.
7. Elad nii Eestis kui Hollandis? Mis sind Hollandiga seob?
Õppisin Amsterdamis ülikoolis ja sattusin hiljem ühte Hollandi kirjastusse tööle. Lisaks seob mind Hollandiga armastus õdusate kanalite, põneva kultuuri, õunakoogi ja ühe laheda punapäise kuti vastu, kes teeb jumalikke õunakooke. Amsterdam on mu lemmiklinn ja teine kodu, mul on seal palju sõpru. Ja hollandi keel meeldib mulle ka, tõlgin sellest praegu üht lasteraamatut.
8. Mida sulle suvel meeldib teha?
Pikutada raamatuga maasikapeenras! Ma ei tea, palju teie kõhtu maasikaid mahub, aga minu omasse mahub neid küll terve koorem. Lisaks meeldib mulle järve pommi hüpata ja süüa ära kõik tädi Tiina maasikakoogid. Sel suvel plaanin sõita järve äärde pommi hüppama rulaga, nii et tuul vihiseb kõrvus.
9. Kuidas sobivad sinu jaoks kokku suvi ja kirjutamine?
Üldse ei sobi, suvi on ju laisklemise aeg! Ma ei taha isegi mõelda, et pean võtma arvuti ja midagi trükkima. Küll teen aga usinalt märkmeid ja kirjutan need käsitsi märkmikku või jätsipaberile. Ja loen läbi terve koorma häid raamatuid, see on enne kirjutamist hea.
10. Kui saaksid maailmas midagi muuta, siis mis see oleks?
Kõik halvad mõtted võiksid muutuda iiristeks! See hoiaks ära palju igasugust jama ja poleks tarvis nii palju Selveris käia. Lisaks soovin kogu hingest, et kellelegi ei tehtaks kunagi liiga, ükskõik, on ta suur või väike. Olgem head! Selline asi meeldiks mulle küll väga, tõepoolest.
