21. august 2012

õudused hambaarsti koopas (ja mis sai hiljem)

ühel õudsel amsterdami talvel kasvas mu hambasse auk. loomulikult ei hinganud ma sest jubedusest kellelegi, vaid nutsin esialgu salaja  ja jäin siis ootele, et teadlased aukude kinnikasvatamise ära leiutaksid. hambaarsti kabinetis varitsevasse surmaorgu mina juba oma jalga ei tõsta!

kahjuks leidurite asi venis. käivitasin parajasti plaani B - lõpetada iirisesöömine, minna nõia juurde või proovida pisut ise nurga taga plommida, kuid siis sai peika mu saladusele jaole. ühel kurblikul hommikul, kui ma parajasti peegli ees auku varjasin, tõstis peika mu vabiseva keha autosse ja poetas selle otse hambaarsti koopasse. ÕUD!

piidlesin arstitoolilt uksel valvavat peikat ja teadsin, et see ongi lõpp. hiljemalt lõunaks langen surmaroaks ja juba õhtuse konjaki kõrvale lükib arst mu esihammastest uhke sädeleva kee. peikal oleks mu hukkumisest kindlasti kahju, kuid sellise hambaauguga sõbrannat ei taha omale temagi. parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

aga siis astus tuppa hambaarst! ma ei suutnud oma silmi uskuda, kuid kõrgelt haiglalambi imbusest silmitses mind sõbralikult maailma nägusaim mees! usaldust kasvatas veel kõvasti see, et tal olid kenad lokid ja kõik hambad suus. peika tegi ka ukselt julgustavat nägu ja ajas pöidlad püsti, nii et ma mõtlesin, et OKEI SIIS. parem hukkun nägusa hambaarsti käe läbi, kui lasen mingil kollil end puurida. avasin vaguralt suu.

pika loo kokkuvõtteks võib öelda, et sinna tooli ma sel hommikul ei surnudki (tähelepanelikumad lugejad on seda ehk juba taibanud). hambaarst täitis mu augud plommiga ja hambakeed ei teinudki! lisaks sain sündsa käitumise eest allahindlust ja piparmündipastelle. arst on nüüd amsterdamis mu suur sõber. päris ootamatu lugu, mis?

üldse on mul sellest ajast hambateadlaste leiutistest täiesti savi. käin isegi vabatahtlikult arsti juures! peika oli visiidijärgselt küll pisut pika näoga, kui ma nädal aega järjest hambaarstidest rääkisin, aga ma seletasin talle kannatlikult, et see on ainult stockholmi sündroom, mis on sellistel puhkudel absoluutselt normaalne.

kõige selle juures on ainult üks halb asi. see jumalik arst tegutseb amsterdamis ja hiljuti kasvas mu hambasse uus õudus. nii et - palun soovitage häid hambaarste tallinnas. lokid pole olulised, aga kõik hambad (vähemalt need esimesed) võiksid küll suus olla.

word of the day: tandarts - hambaarst

16. august 2012

ootamatu visiit

eilses ajalehes kaebles keegi Nilsen, et teda on ootamatult rüüstatud. nimelt käinud mingid alatud karud tema majas laamendamas ja joonud muuhulgas ära kogu koduperemehe õllevaru. haruldaselt tähelepanelik, et mitte öelda ihne Nilsen loendas karujärgsel hommikul tervelt sada tühja purki. selline asi ei meeldinud talle üldse!

rääkisin asjast peikale, kes ei näinud juhtumis midagi tähelepanuväärset. karud käisid lihtsalt Nilseni meeõlut maitsmas, tähendas ta rahulikult. niisugusel puhul võib ikka juhtuda, et ära maitstakse terve talve tagavara. selline asi on karude seas täiesti normaalne! pealegi peaks Nilsen jorisemise asemel hoopis nurgas häbenema, sest karudel polnud õlle kõrvale palakestki põske pista. mingid taamal hallitavad moosiriismed ei loe! isegi loomakauged kodanikud teavad, et ausatele karudele pakutakse meejoogi kõrvale ka meekooki. norraka juures seevastu - keeks njeetu!

ettepanekuid oli peikal ka. alatu karulaimu asemel tuleks liistule tõmmata ihnur Nilsen ja teda einelaua puudulikkuse pärast pisut sugeda. pealegi peaks iga mõistlik täiskasvanu teadma karude vanasõna, mis on laialt levinud ka vanas idablokis. mis laokil, see ära!

karud ei teinud absoluutselt mitte midagi valesti.

word of the day: honingbier - meeõlu

7. august 2012

sõltumatu Šveitsi instituut tegutseb

kuulsin täna raadiost, et šveitsis pandi lammastele andurid! leidurid mõtlesid nimelt, et sel ajal, kui aus lammas õuel mäletseb, saavad nemad kavalasti põõsa taga radarid avada ja puperdavat pulssi kuuldes õuele hunte püüdma kapata. lambad pidavat huntide läheduses nimelt koledasti närveerima.

minu meelest on selline lähenemine pisut lühinägelik. sel ajal, kui lambad südari tõttu murule varisevad, tuleks hundipüüdmise asemel hoopis lambaid päästa.  muidu võib vabalt juhtuda, et sel ajal, kui verejanuline karjane metsas hunte notib, närtsivad lambad aasal südameataki kätte nagu kärbsed.

alternatiiv? viige huntidele hommikuti metsa putru ja võikusid! südariohus lammas asetatagu seevastu hellasti murule ja lehvitatagu pikutajale tuult. sobib ka rohukompress ja sõbralik patsutamine. lammas toibub ja hundid ei solvu. keegi ei nälgi ega veritse.

anduritele on mul seevastu hoopis toekam väljund. paneme need parem nõmedatele kassidele! mina tahaks küll näha, mida üks ülbe kass kardab. pulsikatsetusi võiks teha näiteks objekti nina all  aeglaselt mõnuledes vorsti süües või suitsulesta näksides. veel tahaks ma teada, mida teeb nõmedate kasside pulss siis, kui koju kolivad uued ja ilusamad kassid, käimas on jooksuaeg või telekas näidatakse uudist, kuidas maailmast liha otsa saab.

ühes olen ma kindel. tõeliselt ülbet kassi kallistades kukub objekti pulss lopsti nulli või tuksub vaevumärgatavalt kuskil ükskõiksuse madalustes. ja ah et kuidas reageerib kass teie siirastele armastusavaldustele? johhaidii. kohene ükskõiksusatakk. õnneks on neil kuus elu veel.

word of the day: wetenschap - teadus  

6. august 2012

pipi jüngrid ja mis neist sai

suvel mandri ja saarte vahel saalides võib vabalt ette tulla, et satud täiesti pahaaimamatult haapsallu kooke sööma. koogis urgitsedes võib jälle juhtuda, et leiad lahenduse mõnele müsteeriumile. eile juhtuski nii! mõtlesin välja, miks pipil oli nii hobune kui ahv ja kuidas see kõik eestiga seotud on. lindgreni loomingu mitmetasandilisust ei saa alahinnata!

sattusin nimelt ühte õunaaiaga puumajja koogile ja märkasin kohemaid jälgi lindgrenlaste elutegevusest. kuna puudusid suurmõmmikud, kaneelisaiad ja karvased lõngused ronja famiilist, kuid nurgas kõrgus kirst karamellidega, polnud raske arvata, kelle pesaga tegu! pealegi rippus seinal foto naeratavat hobust patsutavast mereröövlist. mingi karlsson sellises majas juba ei ela!

nii kui olin aru saanud, kus ma viibin, hakkasin otsekohe olusid uurima. mind painab juba varasest noorusest küsimus, miks pidas pipi korraga nii hobust kui pärdikut. pole ju salalugu see, et hobuseinimesed armastavad ainult hobuseid või äärmisel juhul salaja mõnd eeslit, aga hobuseid JA ahve? kahtlane.

aga siis ma nägin hoovis lookas õunapuid ja mul sai kõik selgeks! hobuse ja ahvi sümbioos on ju äärmiselt tõhus sügiseti, et õunad vähese vaevaga puu otsast kätte saada ja mahlaks keevitada. mingit puude raputamist ja redelil turnimist ei toimu! pipi tõstab hobuse õhku, hobune tõstab ahvi õhku ja kõik korjavad. mõne minutiga on puu tühi. juba järgmisel päeval muliseb mahl panges.
käärinud mahlast saab valmistada nii mõndagi ja pole ju salalugu see, kuidas lapsi vooris pipi juurde kogu linnast. vanemate arvates toimus segasummasuvilas peitusemäng ja hobusepatsutamine, aga tegelikult....

vaadake ise, mis toimub tänapäeva rootslastega stockholm-tallinna laeval! need on kõik vanad pipi sõbrad, kes nüüd põhjamaa hindade survel sadama marketisse siidri järele sõidavad! kõigil on vanade aegade mälestuseks salaja rinnataskus hobuse pilt. tagasiteel istutakse mõnusasti ümber siidrikastide, rüübatakse kiss'i ja loetakse lugusid ennemuistetest aegadest. "Väikese linna ääres oli mahajäetud aed..."

word of the day: pippi langkous - pipi pikksukk 

1. august 2012

hapu elu hollandis

kõigile kaeblejatele, kes toanurgas ilma pärast mossitavad, kuluks ära õpetlik reis hollandi kuningriigi aladele. inimesed, amsterdamis sajab vihma juba kaks kuud! kõik on täpselt nagu piiblis, ainult loomi ja õuntega madusid liigub vähem. kainet mõistust justkui ka - 18 miljonile uppujale paadi ehitamise asemel liiguvad nördinud kodanikud spioonisilmade välkudes õuel ja otsivad süüdlast. meeleolu on hapu.

ise mõtlesin eile öösel muidu hollandlaste hädadele põhjuse välja. ilmajumala näol on tegu lihtsalt hollandi jalgpalli andunud fänniga, kes nüüd õuduste EK järel oranje kaimudele kättemaksu keevitab. mul on hollandlastest täitsa kahju, sest võimalus olukorda parandada saabub alles 22 kuu pärast.

aga mul on neile soovitusi ka! (isegi kolm!):

1) ma oleks olümpiamängudel parem haruldaselt eeskujulik ja skooriks medaleid nagu muda. jalgpalluritel tasuks olla eriliselt hoolas.
2) kõik kuiva armastavad kodanikud võiksid kolida kirikutorni otsa või mõne toekama kase latva. kui robben ka londonis põrub, siis nalja ei ole. pealegi on kõrgelt mõnus lollidele pähe sülitada.
3) juustupoemehed võiksid samuti lae alla asuda. tornis peatuvatel kodanikel ei saa lasta ometi ära nälgida! aus hollandlane võib end vabalt juba teisel ikaldusenädalal tornist tänavale heita. õuel lainetavad laibad veel puuduksid.

ma hirmsasti loodan, et jalgpallurid võtavad end ikka kokku. kaotada on 18 miljonit hollandlast. lisaks kaotus maailmale - gouda juust.

word of the day: regen - vihm