kiuslik ahv tembutab

ma olen juba aastaid suur aleksei turovski fänn. kui te veel ei teadnud, siis - aleksei räägib loomadega! olen kuulnud, et ta on lähedalt tuttav ka mitmete sümpaatsete sitikatega ja kirjutas neist hiljuti isegi raamatu! lugesin seda nädalavahetusel kolm korda.

minu lemmiklugu räägib ahvist, kes õpetati kurdikeeles viiplema. seda võivat aleksei sõnul paljud, olgu ainult mihklid ja harjutagu vahel vihmastel õhtupoolikutel.

igatahes - kõnealune ahv viiples vabalt nagu noor jumal! ta valdas isegi liitlauseid, kuigi piirdus enamasti igapäevaste ettepanekutega, nagu  'kuule, lähme nüüd õue kõõluma' või 'õu, vihma sajab, kanna mind tuppa!' kahjuks oli andekas ahv ka natuke valevorst ja armastas isikliku kasu huvides väikestviisi luisata. 

lugu algab sellest, kuidas ükskord tabas shimpansit nälg. ta kappas kööki ja valgustas viibeldes perenaist, et hädasti oleks tarvis üht banaani. perenaine nii ei arvanud ja tuletas ahnele ahvile meelde, et enne magusat süüakse soolast. tatraputru hapukoorega pakkus ka. ahv pööritas silmi ja lahkus nördinult õue kirpe lugema. 

varsti oli sakris ja higine ahv tagasi ning viiples ärevalt naisele, et ta hoovis mängiva lapsega on midagi lahti. tädi lippas ehmunult õue, kus mäkerdas liivakastis ta igati rõõmus poeg. higine ahv hõõrus samal ajal rahulolevalt käsi ja vinnas end köögilauale.

perenaise naastes oli banaanikauss teadagi tühi. köögikapil pikutas see-eest aga rahulolu kiirgav ahv ja keevitas kõhtu maja viimast banaani.

nii mõneski peres pandaks sellise tembu eest puuri. ahne ahvi perenaine oli aga heasüdamlik ja otsustas kapil lesivat valevorsti üksnes manitseda. ahv nokkis tädi jutu ajal haigutades nina, seadis end kapil banaanikoorte vahel mugavamalt sisse ja viiples siis vastu.

sõnum oli lühike. 'midagi haiseb kahtlaselt. minu tähelepanekute alusel on tegu inimesega.'

word of the day:  aapje - ahvike