17. september 2013

õuduste hommikusöök


kahtlustasin aastaid, et kõik vanakooli teadlased on vahepeal salaja ära surnud. isegi TTÜ õppejõude, kes slaidiprojektorit kruttides tasakesi sammaldusid, pole enam liikvel. tuttavad akadeemikud on kõik täiesti kaasaegsed ja töötavad moodsa läpakaga lagedate töölaudade taga. neile meeldib twitter ja nördinult uriseda, kui e-raamatud mingil järjekordsel tahvelarvutil korralikult ei kuva. 

aga hiljuti saatis jumal mulle märguande, et üks vanakooli teadlane siiski veel hingitseb! nimelt sattusin kohtumise käigus vanasse amsterdami kanalimajja, et üht onklit surematu teose sünnitamiseks pisut töödelda. hommikusöök pisikese sõgeda füsioloogiga aastast 1930 tundus ninakate noorteadlaste kõrval meelakkumisena. valmistusin kohtumiseks härrasmehega.

kõik läks valesti! teadlane oli lubanud oma territooriumi visiidi puhul puhtaks küürida, kuid kabinetti astudes tabas mind õud! kõikjal tolmusid paberihunnikud, põlenud küünlad, õunakoored, hallitavad kohvikruusid, maalid ja kellegi pikad mustad karvad. seinal rippus õõvastav öökull ja puuris mind õudsete kollaste silmadega. teisel seinal rippusid kassidega taldrikud. külalistele mõeldud diivanil haigutas pommisuurune auk. ÕUD! otsustasin põgeneda.

kahjuks oli räpakollist võõrustaja mind juba märganud ja lehvitas lõbusasti sodi ja kleepuvate kruuside vahelt. absoluutselt algupärasel vanakooli teadlasel olid jalas kollased villased sokid. muid riideid oli õnneks ka. onkel sättis mind lahkesti istuma ja saatis oma lõbusa memme, kes parajasti lapikesega lae all tolmutas, kööki teed keetma. 

õhkkond oli nagu vene baaris. teadlane tõmbas laua kämblaga õunasüdametest ja põlenud tikkudest puhtaks ning nihutas tooli mulle otse nina alla. varsti saabusid ka kuusnurksed teeklaasid ja küpsised. ei saa öelda, et ma olukorrast erilist rõõmu oleks tundnud. öökull ka muudkui jõllitas.

ei läinud kaua, kui selgus õudne tõsiasi, et süütu füsioloogi nahas toimetab fanaatiline füüsik. teadlane kaanis ohtra suhkruga teed nagu janune elevandipoeg ning jutustas põlevil silmil kiipidest ja pilvearvutusest, kuigi oli lubanud treida raamatu hoopis vereringe teemal. näppisin nördinult diktofoninuppe ja katsusin teadlast raamatute suunas juhtida. tolku ei midagi! 

peale kahte tassi teed põgenesin vetsu. halisesin potil istudes oma õnnetu saatuse üle ja leppisin saatusega, et siit käsikirju ei saa. vaimusilmas viirastus, kuidas ma kafeiini ja liigse suhkrukoguse mõjul elutult hallitavale diivanile varisen ja aastate pärast arheoloogilise väljakaevamise käigus õunakoorte alt päevavalgele tulen. sellegipoolest polnud isegi õuduste majas viisakas lõputult potil passida. lahkusin lohutavast nurgakesest ja varitsesin koridoris, et võimalikult kiiresti sääred teha, kui teadlase abikaasa mind järsku õlale patsutas. asi selge - esimene samm mu mumifitseerimiseks oli tehtud. kohe pidid saabuma kloroformine taskurätt ja ahelad.

õnneks pääsesin seekord terve nahaga. selgus, et tualetivisiidi ajal oli teadlane tukastama suundunud ja palunud lahkesti hüvasti jätta. mul polnud selle vastu midagi, et ta pisut pikutab. reisimoonaks sain kaasa valeri küpsiseid ja pühendusega ensüümiraamatu.

täna saabus mulle tööle peaaegu lõpetatud käsikiri, mis teadlasel kappi oli ununenud. floppy diskil!
kui kellelgi arvutil on veel flopiauk olemas, andke teada. saadan teile kopeerimiseks raamatu. moodsatest ensüümidest!

word of the day: thuiskantoor - kodukontor

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kairikene sa olen kõige vapram naisterahvas, keda mul on õnn tunda.
Jup ;)

Kairi ütles ...

Oo, Jup! Vaprus karastus muide ka koost88s irooniliste kursavendadega, nii et sinagi pole patust puhas :)

tibutriin ütles ...

üks selliste lugude suuri plusse (kui mitte suurim) ongi see, et neist saab pärast kirjutada ja kõigil on lõbus :)
aplaus vaprale Kairile!

Kadri ütles ...

Nähh, eriti ebaaus, et sina muudkui igasuguste värvikate tegelastega kohtud ja mina pean igavate pintsaklipslastega leppima. Nendest ei ole küll absoluutselt midagi kirjutada (kui välja arvata üks üpris põnev kuju, kes tund aega järjest rääkis, kuidas talle inimesi vallandada meeldib). See oli päris põnev.

Punapea ütles ...

Pikk sai küll naeru mugistada selle peale, kui ma talle vastava küsimuse esitasin, aga võib juhtuda, et ta saab sind ka tulevikus flopiküsimustes aidata :D

Lugu, ma saan aru, ulatub siiski aastate tagusesse aega?

CP

Kairi ütles ...

Nii see on, tähelepanelikud khassisilmad näevad kõike ;) Aga järgmine kord siis, kui flopiküsimuse otsa satun, tean, kuhu tänavale oma hädadega pöörduda... :)