hüvasti, sõber!
eestisse kolimise eel kutsusime sõbrad baari. kohal olid kõik peale nende, kes on kassid (sõbrad peikaga) voi oravad (sõbrad minuga), ja tsirkust muudkui sai. hüvastijätt Pealikuga osutus seevastu ootamatult valulikuks. see on nimelt üks kass, kelle juures peika ülikoolini elas. lemmiku lahkudes võttis kass majja elama vanemad. õnneks on nad mõistlikud ega sigatse rohkem, kui vahel harva vihmastel õhtupoolikutel. selline harmooniline kooselu.
nagu karta oli, pani pealik uudist hirmsasti pahaks. kass tegi nädal otsa väga halvaendelist määgimise häält ja koputas kõigile ustele, mis teda peikast eraldasid. kurvastamine kassi moodi on ikka õudne asi! pealegi pole naljaasi magada, kui keegi karvane kodanik punkt kuus hommikul su ust töötleb. kuna peika on selline heasüdamlik, tegeles ta terve lennueelse nädala kurvastava kassi lohutamisega. see polnud mingi lihtne amet, sest pealik oli endast täitsa väljas. sorgus kassi patsutamine osutus täiskohaga tööks. nädala lõpuks olid meil kõigil peopesad villis!
viimasel õhtul toimus peikal pealikuga südamest südamesse jutuajamine. mind tuppa ei lastud. luurasin ukse taga nagu elukutseline salakuulaja ja isegi ei hinganud. vahepeal sõin väga tasakesi iiriseid ja muudkui salakuulasin. uks oli õige pisut irvakil, aga ma nägin kõike!
mike patsutas õrnalt sorgus kassi ja seletas hellalt, et läheb nüüd mõneks ajaks ära. pealik luristas häbitult nina ega teinud lohutusi kuulmagi. olukord oli ikka täitsa hapu. tahtsin juba tuppa tungida, et oma armastav mees tatistava manipulandi käest päästa, kui kostma hakkas ootamatuid helisid. mike vilistas pealikule hüvastijätulaulu! sõnu ma ei kuulnud, kuid teadsin küll, et viis räägib sellest, kuidas kedagi hirmsasti armastatakse ja varsti kohtuvad nad taas. mul tuli seal ukse taga luurates pisar täitsa silma.
laul oli meeltmööda ka pealikule. elukas lõpetas tatistamise, kuivatas käpaga silmad ja hakkas peikaga õnnelikult kaasa vilistama. lõi isegi esikäpaga takti! vurrud ja saba tegid laineid. itkuvast hädalisest oli saanud ootamatult reibas moosekant. no täitsa tsirkus bartseloona!
see oligi siis see koht, kus ma aevastasin ja mind tabati. vilistav kass heitis külmaverelise pilgu uksele ja puuris mind jäätunud laserpilgul otse silmakoobastesse. ulgusin hirmust. mike oli parajasti ametis refrääniga ega pannud tähelegi, kuidas halastamatute silmadega kass mulle näkku sisises. algas uus salm. pealik pööras armastava pilgu tagasi mike'ile ja vilistas edasi terve oktaav kõrgemalt. falsetiga! sulgesin ukse ja põgenesin magamistuppa. las laulavad, kui tahavad!
ega ma rohkem ei teagi, kui et järgmisel hommikul lendas mike minuga siiski tallinnasse ja sisisev kass jäi amsterdami vanemaid pidama. loen hirmuga päevi, sest aprillis kohtume me taas.
võibolla peatun ma sel korral kindluse mõttes hotellis. pealikule saadan kaardi ja t-särgi. freddy mercury pildiga!
word of the day: liedje - lauluke
nagu karta oli, pani pealik uudist hirmsasti pahaks. kass tegi nädal otsa väga halvaendelist määgimise häält ja koputas kõigile ustele, mis teda peikast eraldasid. kurvastamine kassi moodi on ikka õudne asi! pealegi pole naljaasi magada, kui keegi karvane kodanik punkt kuus hommikul su ust töötleb. kuna peika on selline heasüdamlik, tegeles ta terve lennueelse nädala kurvastava kassi lohutamisega. see polnud mingi lihtne amet, sest pealik oli endast täitsa väljas. sorgus kassi patsutamine osutus täiskohaga tööks. nädala lõpuks olid meil kõigil peopesad villis!
viimasel õhtul toimus peikal pealikuga südamest südamesse jutuajamine. mind tuppa ei lastud. luurasin ukse taga nagu elukutseline salakuulaja ja isegi ei hinganud. vahepeal sõin väga tasakesi iiriseid ja muudkui salakuulasin. uks oli õige pisut irvakil, aga ma nägin kõike!
mike patsutas õrnalt sorgus kassi ja seletas hellalt, et läheb nüüd mõneks ajaks ära. pealik luristas häbitult nina ega teinud lohutusi kuulmagi. olukord oli ikka täitsa hapu. tahtsin juba tuppa tungida, et oma armastav mees tatistava manipulandi käest päästa, kui kostma hakkas ootamatuid helisid. mike vilistas pealikule hüvastijätulaulu! sõnu ma ei kuulnud, kuid teadsin küll, et viis räägib sellest, kuidas kedagi hirmsasti armastatakse ja varsti kohtuvad nad taas. mul tuli seal ukse taga luurates pisar täitsa silma.laul oli meeltmööda ka pealikule. elukas lõpetas tatistamise, kuivatas käpaga silmad ja hakkas peikaga õnnelikult kaasa vilistama. lõi isegi esikäpaga takti! vurrud ja saba tegid laineid. itkuvast hädalisest oli saanud ootamatult reibas moosekant. no täitsa tsirkus bartseloona!
see oligi siis see koht, kus ma aevastasin ja mind tabati. vilistav kass heitis külmaverelise pilgu uksele ja puuris mind jäätunud laserpilgul otse silmakoobastesse. ulgusin hirmust. mike oli parajasti ametis refrääniga ega pannud tähelegi, kuidas halastamatute silmadega kass mulle näkku sisises. algas uus salm. pealik pööras armastava pilgu tagasi mike'ile ja vilistas edasi terve oktaav kõrgemalt. falsetiga! sulgesin ukse ja põgenesin magamistuppa. las laulavad, kui tahavad!
ega ma rohkem ei teagi, kui et järgmisel hommikul lendas mike minuga siiski tallinnasse ja sisisev kass jäi amsterdami vanemaid pidama. loen hirmuga päevi, sest aprillis kohtume me taas.
võibolla peatun ma sel korral kindluse mõttes hotellis. pealikule saadan kaardi ja t-särgi. freddy mercury pildiga!
word of the day: liedje - lauluke
Kommentaarid