kuidas targad talvituvad

siberlaste pakane on mu tähelepanelikud spioonisilmad nii töntsiks muutnud, et viimasel ajal pole silma hakanud mitte ühtegi lõbusat looma. esialgu muretsesin, et nad on kõik purikaid maitstes keeltpidi räästasse külmunud või supiköögis uksele koputamas, kuid siis meenus, et loomad on ju kavalad kiusumeistrid! ennemuistsete juttude rebaseid mäletate? sest raamatust peale ei usalda mina enam ühtki looma. inimesed, need libedikud on ennast lihtsalt salaja ära peitnud!

mul on nimelt hüpotees, et talviti laskuvad kõik loomad salahilju hangede alla maapinnale. samal ajal, kui meie neile pekki ja heinu kuhjame, viljeleb karjakaupa karvaseid libedikke lume all pikutades sooja ja seikluslikku elu. hommikul näksitakse üheskoos kasside kaevandatud tulbisibulaid ja lõuna ajal toimub muttide hunnikuloome spartakiaad. õhtu hakul käivad pealikud läbi keldriseina sahvris moosi järel. kas teile ei tundu, et külma ilmaga kulub maasikamoosi justkui rohkem? nii on! kõik maailma mutid söövad ja matsutavad.

aga see pole veel kõik! öö katva varju all ronib maa peale reibas pekki koristav lendsalk, sest inimesed usuvad kord juba külmetava loomarahva avitamisse. sellest voolivad noored õdusatel õhtupoolikutel lume all kühmulisi pabulaid ja poetavad neid tulbisibulate asemel peenrasse.

ah et miks su tulbid eelmisel aastal üles ei tulnud? küsi oma kassilt.

word of the day: mol - mutt