ni hao! ja ühed füüsikud.

kui kavalad keemikud mul mullu  naha üle kõrvade tõmbasid, lubasin endale, et selliste teadlastega mina rohkem ei räägi. kahjuks läks mu plaan nurja. seekord kohtusin salakavalate kiusukottidega otse hiinas. grupi spetsialiteet: biofüüsikud.

biofüüsikud on need mehed, kes laborite katvate kardinate taga inimkonnale uusi konte ja kudesid keevitavad. lisaks teavad nad kõike sellest, kuidas inimesi seestpoolt pildistada.  nagu näha, on tegu äärmiselt kahtlustäratava grupeeringuga. samast suguharust mis keemikud, nii et midagi üllatavat siin pole.  nädal aega nuudlisöömist oli mu tähelepaneliku kirjastaja-aju lihtsalt nii töntsiks muutnud, et mul polnd oidu neid kohe varitsema asuda!

üldse arvasin miskipärast, et hiinamaal on kõik siivsad. ontlikud papid (kus on teadusnaised?!) liikusid susside sahinal mööda konverentsikoridore ja piilusid silmanurgast üksteise nimesilte. häbelike ligimeelitamiseks oli mul kaasas terve koormatäis raamatuid ja ajakirju, ning isegi üks elus hiinlane, aga ei midagi. mitte keegi ei astunud mu boksi! uuringusaladusi ei tahtnud samuti keegi eriti paljastada. olukord oli nigel.

ikaldus kestis seni, kuni ma ühe ameerikamaa professoriga kohvile läksin. tagasi jõudes tundus, et vahepeal oli majja tunginud tuulispask ja kõik ajakirjad minema puhunud. tegelikult see muidugi polnud nii. mu tähelepanelikud spioonisilmad märkasid peagi mitmeid punastavaid biofüüsikuid, kes hiilisid ringi, minu ajakirjad ja pastakad kaenlas. ise tegid muidugi jumala ausameelset nägu, et mina pole võtnud! aga mina teadsin ja räägin nüüd teile ka. su majas elab biofüüsikuid? SAHTLID LUKKU!

koos näpatud noosiga viidi kaasa ka mu visiitkaardihoidja. õnneks oli selle sisu eelnevalt ettenägelikult eemaldatud ja kenasti lauanurgale jäetud, kivike raskuseks peal. ma usun, et Liu’de peres (delegaatide nimekirja alusel 15% tõenäosus) on nüüd pidu, ja tõhus koht, kus kaardikesi hoida.

tegelikult on see kõik muidugi okei, sest noh, kraam oligi laialijagamiseks ja hiina tuulispasa võimalust ei saa iial välistada. lihtsalt järgnevatel päevadel pidin ma biofüüsikuid, hammas verel, ilma erialase materjalita mööda konverentsi jahtima, ja teadusuudiste välja peilimiseks pole see meetod eriti jätkusuutlik. õnneks oli mul amsterdamist veel pisut noosi kaasas. pole ju saladus, et teadlase päev on läinud erakordselt hästi korda, kui kuskilt õnnestub hankida näiteks puukingakleepse või hollandi kaneelikaramelle. kolm päeva hiljem jätsin kommi lutsutavad füüsikud lõputseremooniale luid lahkama ja kirjutasin hotellis valmis eesrindliku ülevaate tuleviku tehiskonditeadusest.

sõgedale ahnitsemisele hakkasin aga läbi sõrmede vaatama niipea, kui füüsikud mind õhtust õhtusse  hiina õhtusöökidele transportisid ja kõhtu lihaga täitsid. ühes restoranis sõime parti number 18932, sest neid loetakse seal juba üle-eelmisest sajandist peale. 18932 parti!
väike biostatistiku ja ahnepäitsu geen ikka kuskil justkui tegutseb.

word of the day: pekingeend – pekingi part