11. juuli 2012

tallinna hullud puhkavad

laupäeval oli tallinna hulludel vaba päev. ilmselt toimus seewaldis suvine lutikatõrje ja asunikud saadeti jalust ära, sest kaks tükki oli ka mulle sappa sokutatud. mida üks hull vabal õhtupoolikul ikka teeb? varitseb kohvikus ja vanalinnas. mina olin kahjuks sel ajal samuti seal.

esimesega põrkusin tammsaare pargis maasikaid süües. tuulutusel kodanik potsatas pingile ja suunas oma kondised kämblad ahnelt mu marjatuutu suunas. nihkusin sisisedes pingiserva poole, kuid nälkjas ei jätnud jonni ja libises järgi, ahne käsi õieli. lisaks oli ta ametis enda tutvustamisega. nimelt oli maias ivan päevaks tallinnas ja otsis neidusid, kellega pisut tantsiskleda. ivan oli üldse suur diskomees, kuna elas vahepeal moskvas ja seal tantsisid vabadel õhtupoolikutel kõik. nüüd tunduski talle, et partner on leitud ja pani keelt limpsates ette põõsa taha harjutama minna. mulle hull ivan eriti ei meeldinud.

piidlesin lootusrikkalt ümbrust, et ehk möödub parajasti mõni kuulus tantsijanna, kellele tantsiv ivan kallale ässitada, kuid näha polnud kahjuks kedagi. viimases hädas nihkusin minema täiesti ebaelegantselt, halvates ivani tähelepanu maasikate mahapoetamisega. seni, kui maniakk marjadega pingi all kügeles, olin mina juba läinud.

põgenesin lihtsameelselt wabaduse kohvikusse taastuma, kuid hullud olid vahepeal ka sinna jõudnud. üks nokkis näiteks kõrvallauas nina. eeldasin esialgu naiivselt, et tegu on hariliku linlasega ja lugesin rahulikult raamatut, kuid koll ei jätnud jonni. mida neiu õige loeb ja kas seda raamatut võiks ehk ka pisut lähemalt uurida? no miks nii tõredalt? äkki korraks ikka piiluks? niimoodi natukene?

andsin rumalasti alla ja kõik läks valesti! naaber võttis raamatu ja hakkas seda aeglaselt mööda kaaneserva nuuskima. asi selge - uus kodanik seewaldi aladelt!

linnaloal hullul polnud kiiret. ta nuusutas raamatut ka piki selga ning tagumiselt lehelt ja see kõik toimus väga aeglaselt. seejärel murdis kodanik raamatu lahti ja limpsas ettevaatlikult teksti. ja siis juba julgemalt.

sellise rumaluse peale läks mul süda täis. tahtsin kurjalt ulguda, kuid avalikult ei saanud, nii et haarasin hoopis raamatust ja kukkusin kangutama. kohvikulised ei pannud mu võitlusi  tähelegi ja käitusid, nagu midagi poleks juhtunud. s i i s   ma saingi kõigest aru! ka nemad olid tuulutusel ja ootasid lihtsalt oma järjekorda! tervel kohvikutäiel hulludel oli plaanis mu raamatut limpsida ja nuusutada!

otsustasin otsekohe limpsivate maniakkide objektilt lahkuda. kangutasin köite naabrilt ja kappasin üle väljaku linnavalitsuse suunas. kes muu mind ikka tallinna hullude käest päästab, kui mitte nende lähedased sõbrad ja tuttavad, kes kaimude käitumist hästi tunnevad, kuid meedia tähelepanu all ise eriti hullu panna ei saa! kahjuks oli uks kinni. ilmselt olid nemadki vaba päeva puhul kohvikus.

kahtlemata veedeti väljakul õige meeleolukas õhtupoolik. anekdoodimehed, kes hullusid tühja basseini hüppamise pärast narrivad, saanuks sealt kindlasti ohtralt värsket kraami. vabadusesamba otsast saaks teha täpsushüppeid otse varblase kohviku kokteilidesse. kes sukeldub viinapitsi, saab järgmisel nädalal jälle linna peale tuulutama!

word of the day: gek - hull

2 kommentaari:

kroku ütles ...

Sa oled hullumagnet. Deal with it.

Kairi ütles ...

ei teagi, milles asi...