6. juuli 2012

universum koputab uksele

kosmos saatis mulle täna päev otsa sõnumeid. teemaks: ungari.

alustuseks põrkusin linnas kunagise ajalooõpetajaga. ma ei imestaks, kui see mees magab ajamasinas, sest ta mäletab kõike ja pole vahepeal karvagi vananenud. 10 aastat hiljem liigub ta endiselt kollaseis sokis trollis number 3. aga legendaarne on ta hoopis seetõttu, et on tallinna suurim ungarlaste sõber.

nimelt jutlustas mees juba 20. sajandil, kuidas inimkonna intellektuaalseks päästmiseks pole tarvis muud, kui armastada ungarit. maailmasõjad ja rooma riik võisid ju päästa semestrihindeid, kuid 1956. aasta ülestõusu tundmata polnud kellelgi iseseisvaks eluks erilisi eeldusi. selgelt pikatoimelisi kodanikke töötles mees õige ettevaatlikult ega torkinud neid enam kui hädasti tarvis. egeri tähtedest  piltide vaatamisest polnud neist nagunii rohkemat loota. eks ole ilmas tarvis ka küünetehnikuid ja turvamehi!

teise sõnumi saatis kosmos raamatupoes. nimelt selgus, et keegi Paul on ungarist hiljuti uue raamatu keevitanud. ma ei imestaks, kui tegu on ajalooõpetaja hea tuttavaga, keda, nagu paljud ehk mäletavad, oli tal arvukalt.

õhtu lõpetuseks saabus sõnum number kolm otse vanemate külmkapist. moosi ja juustu vahel lebaskles rull budapestist! päevasündmustest karastunult ma isegi ei imestanud ja haukasin rulli tundetult nagu näljane loom. polnud paha!

muidugi võib vabalt olla, et see kõik on karma ja kosmos tahab mulle lihtsalt midagi öelda. et äkki saab homme lõunaks guljašši?! paulo coelho raudselt teaks, mis värk on.

word of the day: hongarije - ungari

Kommentaare ei ole: