4. november 2012

kõige suurem armastus

ma kohtusin täna chicago oravatega! veetsime koos sümpaatse pärastlõuna: mina püüdsin ja pildistasin oravaid, oravad einestasid ja poseerisid. hiljem, orav kotis*, kohvikus soojenedes muhelesin rahulolevalt. mul pole midagi selle vastu, et välismaal torne ja kirikuid vaadata, kuid mida saab üks katedraalikäkk elusa ja liigutava orava vastu? (retooriline küsimus).

ise kahtlustan, et oravakiindumuses on käpp sees emal, kellega me vanasti ikka männipargis oravaid uurisime. muidugi võib veel olla, et ta on ka ise suur oravasõber ja see kõik on geneetiline!

aga oravakronoloogiaga edasi. mõned aastad pärast männipargiaega hakkas inglise keele õpetaja mind koolis koopaoravaks kutsuma. chipmunk'i kõrval sai läbilöögivõimeliseks hüüdnimeks üksnes sõbranna vanaisa pandud kapsauss (asjaga on seotud ühed helerohelised püksid). läbi aegade on olnud populaarsed metsapähklid kakaos, hiljem ka statoili mandlicroissandid. oleks mul soojem mantel, elaksin suviti meelsasti puu otsas või tammeõõnes.

mul on isegi üks sõbranna, kelle nimi on orav! minu andmetel peab preili orav oravate asemel hoopis üht kassi, aga see kõik on täiesti loogiline, sest ka kassid on absoluutselt üle prahi.

äärmisel juhul võiksid oravatega võistelda ehk üksnes leemurid. unenägudes elan ma ju juba nagunii koos orava, leemuri ja peikaga, kes jumaldab meid kõiki! kuna peika jumaldab ka karusid, siis moodustaksime paugupealt viieliikmelise leibkonna.

pühapäevahommikuti toimuks põhjalik sabade harjamine. kutsumata külaliste saabudes räägiksime ainult oravakeelt.

word of the day: eekhoorn - orav

* see oli väike vale, kuigi vabalt oleks võinud olla. ma lihtsalt ei saanud veel ühtki kätte.

Kommentaare ei ole: