13. september 2013

häbiväärt saladus lapsepõlvest

septembrikuu pere&kodu numbris on juttu iselugejatest. need on sellised unistuste lapsed, kes vanematelt unejutu pommimise asemel ise tähed ära õpivad ja loevad täiesti omaette. ning üldsegi mitte ainult enne magamaminekut - vahel isegi pärast! (vanasti käis salalugemine teki all ja taskulambiga... kui keegi teab, kuidas tänapäeval, andke vihjeid!).

igatahes. noorte lugejatega seoses tahtsin ma tegelikult rääkida ühest inglise sõbrast, kes paljastas mulle hiljutise teejoomise lummuses põrutava saladuse lapsepõlvest. lubasin käsi skoonil, et olen vait nagu hiir! või noh et viimases hädas kirjutan sellest ehk ainult oma blogis, mis nüüd juhtuski. sõber arvas, et see on okei. igatahes, siit tuleb välismaa saladus: sõber oli väikesena imelik!

asi oli nimelt niimoodi, et sõber luges vanasti üksnes selliseid raamatuid, kus toimetasid loomad. õnnetud vanemad käisid aeg-ajalt häbelikult uksele koputamas, kaenlaalused põnevaid inimeste-romaane täis, aga tolku ei midagi! kogu dickens, harry potter ja isegi paljaste naistega perioodika jäi koridorinurka vedelema. seevastu rebased ja siilid elasid sõbra raamaturiiulis helget ja seikluslikku elu! seal liikus ka usse ja salamandreid, dinosaurustest rääkimata.

meeleheitest hingitsevad vanemad said rahulikumalt hingata alles aastaid hiljem, kui tollane kirjandusõpetaja siiliraamatute kõrvale lõpuks ühe tolkieni poetas . ja uskuge või mitte, aga sõbrast sai täiesti mõistlik täiskasvanu! tänapäeval töötab ta lausa oxfordi ülikooli kirjastuses ja treib ka ise vabal ajal raamatuid. inimestest!

(ühes raamatus oli tal küll siil ka, aga see on okei. isegi kreutzwald ei saanud kalevipojas ilma, mis siis veel inglastest rääkida.) siilideta pole elu, kirjandusest rääkimata.

word of the day: geheim - saladus

6 kommentaari:

maavillane ütles ...

Minu ninapidi raamatutes elav tänapäeva laps loeb pärast toas tulekustutamist edasi vetsus. Läbi läheb tal see trikk kusjuures ühtelugu, sest ka magama jääv laps võib ju ometigi enne pissil käia, eks? Seega ei ole vetsuukse plõksus midagi erilist. Selle, et uks korra käis, sest mindi sisse, aga teist korda ei käinud, sest välja pole keegi tulnud, ma kipun oma toimetuste või raamatulugemise foonil ära unustama. Ja nii ma avastangi oma lugeva lapse tükk aega hiljem, kui ta millegi peale reetlikult naerma hakkab.

Kairi ütles ...

Sul on siis küll üks väga nupukas laps kodus! Kui saladus pole, siis mis raamatute peale su laps vetsus naerab? :) Tahaks ka häid lugusid lugeda...

Babajagaa ütles ...

Mu laps on proovinud igasugu diversioonimeetodeid, toppida saunalina ukse alla, et poleks näha et toas tuli põleb. Või lugedes teki all mobiili või taskulambi valgusel. Kuna lapsena kasutasin ise kõiki trikke, et raamatuid neelata siis minuga need trikid läbi ei lähe. Kõige suurepärasem trikk, mida laps kasutas oli haigele emale unejutu lugemine, mis venis ja venis sest jutt läks põnevaks ju:)

Kairi ütles ...

aah! seega su poeg saavutas ikkagi uue tasandi ja paitas emaarmastust ka :) õudselt andekad on nad ikka!

aga tegelikult on üks lihtne lahendus veel - lugeri ja ipadi puhul polegi ju valgust vaja. ma loodan, et ükski lugemisnäljas laps seda nüüd ei loe ja kasutusele võta ;)

maavillane ütles ...

Viimane raamat, mille üle itsitati oli Renita Metsalu "Eevalt", millele on olemas ka järg "Tigu, türannosaurus ja vankumatu õppealajuhataja".Soovitan soojalt, ehkki järge ma pole ise veel lugenud. Poiss on juba 11 ja loeb palju igasugu raamatuid, ka nö. suurte inimeste asju, aga talle meeldib endiselt väikevenna kõrvalt lugeda ka lustakaid lasteraamatuid, eriti kui vend need heaks on kiitnud. Ja mis seal salata, minagi loen nende heakskiidu saavutanud raamatuid mõnuga.

Kairi ütles ...

Aitäh vihjete eest, ma polnud sellest teo ja türannosauruse raamatust veel midagi kuulnud... Uurin asja :)