sünnipäevapidu ja õunad

käisin eile ühel väga toredal peol. 1-aastaseks sai sõber kristjan, kes on andekas vähemalt viiel erineval moel (sööb ise, joob ise, mängib ise, magab ise ja on kogu aeg rõõmus). ilmselt keevitab ta peagi vanematele ka hommikuks kohvi ja juustuvõikusid ning peseb vabadel nädalavahetustel aknaid. selle üle pole muidugi midagi imestada, sest ka kristjani vanemad on erakordselt andekad inimesed. kristjani isa on mitmekordne eesti meister palli korvi viskamises ja kristjani ema oskab kõrvu liigutada. ongi siuke pere, kujutate ette?!

peo puhul kutsus kristjan külla igasuguseid väikseid, keskmisi ja suuri sõpru, kes tähistasid sünnipäeva nagu pidulikul puhul kohane:
1. keskmised sõbrad (hammastega, kõrvarõngastega, kleitidega) sõid kooki ja rääkisid juttu
2. väikesed sõbrad (hammasteta, aga mõned ka juba piimahammastega) ligunesid basseinis ja hüppasid pommi. abiks käis neile seal terve kamp:
3. kõige suuremaid (isad, ka kõik hammastega), kes ütlesid, et lähevad ainult korraks vaatama, aga tegelikult hüppasid ka täiega pommi! kui kõige suuremad ja kõige väiksemad lõpuks basseinist välja õngitseti, sai sokolaadikooki! see oli basseini kõrval peo kõige toredam osa.

istusin ujumise ajal parajasti aknalaual ja kõlgutasin jalgu, kui  saabus üks juba basseinis leos käinud kristjani sõpradest (väike, piimahammastega), istus viisakalt toolile ja valis suurest kausist ilusa punase õuna. temaga liitus peagi ka teisi väikseid sõpru ja neilegi maitsesid kristjani vanaema aia õunad väga. lõpptulemus on pildil. nagu näha, on kõigil kristjani sõpradel väga teravad hambad!

ma algul natuke häbenesin, aga lõin siis ikka ise ka kampa. minu hambad on nimelt ka päris teravad. aastatepikkuse Oravakeste hekseldamisega saab!

word of the day: appel - õun