tsaumisteed?! laisa suve pihtimus.

minu suur sõber mike on ikka armastanud tervitada eesti inimesi sõnadega 'tsau, mis teed?', mis kõlab tema versioonis pigem niiviisi et

TSAUMISTEEEEEED?! 

nii siis tervitabki mike võrdse südamlikkusega nii selveri müüjaid kui lennujaama turvamehi, ja muidugi ka lihtsalt häid inimesi tänaval, rannas ja baaris. ja kuna TSAUMISTEED'ist kiirgab alati siirast rõõmu ja uudishimu, siis vastavad inimesed täiesti sõbralikult ja ausalt hoolimata sellest, et näiteks võõra inimese teietamine läks mike'il täitsa meelest ära.

ühesõnaga, eelmisel nädalal jõudis mike tallinnasse ja küsis kohe lennujaamas kõigilt et TSAUMISTEED! ja siis muidugi kõigilt teistelt ka, kellega ta kokku puutus. täna hommikuks on kogunenud juba aukartustäratav kogus komprat selle kohta, mida eesti inimesed 2015. aasta juulis teevad. ise jäin vastamisega muidugi jubedalt hätta.

lihtsalt väga vähe asju tuli pähe.

eelkõige tuleb see sellest, et ma olen lihtsalt loomupäraselt laisk. puhkusest peale, kui päeva suurimaks pingutuseks oli lugeda kokku käbid, mis mulle basseini ääres pähe kukkusid, kogun ma endiselt jõudu võitlusteks uute väljakutsetega. ausalt öeldes läheb see asi praegu jõle visalt. põhimõtteliselt tahaks ainult pikutada ja laiselda, vahepalaks uinakud ja iirised.

aga õnneks on mul nüüd mike, kes küsib igal hommikul, et mis ma teen! pinge muudkui tõuseb... esimene mõte tuligi täna juba ära. küll on hea, kui külas on selline usin interrogaator!

ühel ilusal sügishommikul, esimese lume saabudes, saab ka minu laisast kestast jälle asja.