kohtumine karudega (ehk kuidas tegelikult asjad käivad)
mida teeks tavaline inimene metsas karuga kohtudes, seda mina ei tea, aga mida teeks minu suur sõber mike, kes on muuseas ka maailma suurim karusõber, seda tean ma täpselt. võtke eeskuju! asi käiks nii:
kõigepealt jälgiks mike karusid lugupidavalt distantsilt ja tõstaks südamlikuks lehvituseks hoolikalt meeseebiga pestud käe. seejärel astuks mike karudele ligi ja patsutaks neid sõbralikult. kui patsutamisega valmis, jätkaks mike karude tervitamisega ('tsaumisteed!'). karud tervitaksid iseenesestmõista sõbralikult vastu.
pärast tutvumisprotseduure istutaks üheskoos mõnusasti kännule ja maitstaks meeroogi. küllap oleks mike'il kaasas ka kotike meekaramellidega, meeõlust rääkimata. hämaruse saabudes heidetaks mõnusasti samblale pikutama, pehmed käpad pea all. tähti täis sumeda suvetaeva all räägitaks unejutte karude ja inimeste sõprusest. vahest lauldaks ka karulaule. kindlasti räägitaks nalju ajakirjanikest, kes koostavad lehtedele artikleid pealkirjadega '10 soovitust: mida teha, kui metsas karuga kokku juhtud'. õhtu lõpetuseks valmiks südamlik kiri muusikalisele kollektiivile 'apelsin', kelle varamusse kuuluvad elutargad sõnad 'mina ainult karu armastan'.
peale seda magataks.
ongi kõik. lihtne!
Kommentaarid