oma aja ohvrid (beebide eri)

leidsin internetist pildi, kus kaeveldi, et küll olid renessansiajastu beebid alles koledad. no tere-tere! inimesed: 16. sajandil ei olnud veel peegelkaameraid ja instagrami, millega piltidelt vistrikke ja käsnu ära koristada! pealegi on need beebid minu meelest täiesti okeid. mitte et ma mõnd sellist endale tingimata koju tahaks, aga vahel internetist vaadata, miks mitte, seda võib küll!

lisaks on ju ilmselge, et need beebid pole mingid niisama beebid, vaid andekad. vasakpoolsel oleks kindlasti lööki filmides, kus tuleb etendada ameerika teismelisi. omg! mis mõttes sweet sixteen pidu ei tule? ja superstaariks ka ei saa? omg! kohe minestan!

teine beebi sobiks suurepäraselt õudukasse, kus kapist väljub õudne koll. tegelaskuju on kolliga kohtudes just kõnevõime kaotanud ja vaatab abitult, kuidas koll läheb kööki ja seal aeglaselt kõik ta küpsised ära sööb: üks, kaks, kolm... klõmps ja klõmps. eiii! ÕUD!

kahjuks olid need beebid oma aja ohvrid ja pidid filmide asemel hoopis igavate daamidega piltidel poseerima. aga noh, parem ikka kui mitte midagi. mõnedel teistel, veel vähem vedanutel, tuli rügada põllul, lüpsta varahommikul sadu kitsesid või õppida kloostris ladina keelt ja piiblilugu. ja mitte keegi ei laikinud neid, isegi clarendoni filtrit polnud, et kitse kenamaks teha. vot selline elu, aga keegi ei pirisenud. võtke eeskuju, jonnipunnid!