kõnealune kass vestles nimelt paadisillal luikedega, hüppas siis ühele selga ja lendas minema. loo sepitsenud ajakirjanik oli muidugi kade, sest artikli lõpus parastab ta jultunult, kuidas tilkuv ja häbenev kass õhtuhämaruses tuppa tagasi hiilis. alatu vale! eks tal endalgi poleks midagi linnu seljas reisimise vastu, aga luikedel on õnneks mõistus peas. kes ikka tahaks hõljuda mitme kilomeetri kõrgusel higise ja ülekaalulise ajakirjanikuga, kel on kindlasti kaasas mitu kilo teravaid pliiatseid? parem juba vetruv ja siidine kass.
üks asi veel: igasugu kuusetaatide asemel jälgiks ma väga tähelepanelikult hoopis lendamas käinud kassi. on ju ilmselge, et ta on jälile saanud tundlikule infole varasest lumesajust ja otsustas hanges virelemise asemel parem otsekohe lõunasse lennata. pealegi saab luigega mugavamalt kui mingis easyjetis kopitades. värske õhk, kena vaade ja ei ühtki turvavööd! muidugi võib ka vabalt olla, et kass oli suur nils holgerssoni fänn.
vastus kadedale ajakirjanikule ka: kass naasis seekord lihtsalt seetõttu, et tal jäi midagi maha! see on ju ilmselge. ükski mõistlik kass ei lenda minema näiteks supelpükste ja õngeta. järgmisel nädalal juba uus katse.
word of the day: luik - zwaan
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar