ühe papagoi mälestuseks

eestis on loodus KOGU AEG ajalehes. pole ju salalugu see, et karud vahel inimesi söövad. olen kuulnud ka uudseid prussakaid avastanud sitikameestest ja põtradest, kes ministrite kapotte pilbastavad. ükskord räägiti isegi  p u n g a d e s t !


amsterdami loodus end eriti ei ilmuta. levinud nähtuseks on vaid loomastunud britid, kes maagiliste seente toimel parkides hauguvad. eelmisel nädalal juhtus siiski midagi põrutavat!

nimelt avastasin hommikustest uudistest, et hollandis oli õhtul värisenud maa. kuigi tegu oli poolkõva 4.5 palliga, ulgusid diktorimehe sõnul nii mõnedki hollandlased keldrites hirmust. jõllitasin telekast öistes seiklustes osalenud kaasmaalisi ja halisesin nördinult. nimelt lakkusin mina hollandi esimese maavärina ajal baaris veini, selle asemel et mõne kõrge puu otsas uudseid olusid uurida.

edasi läks päev ainult halvemaks. kuigi viimane kui üks hollandlane hiilis pikapeale võidunud keldrist päevavalgusse, oli öö oma jälje jätnud. nii läks looja karja tubli papagoi Peter, kes värina peale ehmatades puurist alla kukkus ja südamerabanduse sai. omanikud arvasid esialgu, et Peter lihtsalt pikutab, kuid varsti selgus õudne tõsiasi. papagoi ei kannatanud absoluutselt turbulentsi!

see kõik on kohutavalt ebameeldiv. mul pole midagi selle vastu, et värisev maa usse ja sääski neelab, kuid papagoid peavad elama! lahkunu pole lindude paradiisis ehk kuigi tundeline ja soovitaks kõigil ta terviseks klõmaka rummi teha, kuid mul on ikkagi kurb meel.

olnuks palju parem, kui surnud oleks hoopis mõni jõle uss!

word of the day: aardbeweging - maavärin