otsustasime, et kelgutamisaktsioonile tuleb kaasa võtta ka mu peika, kes täiskasvanutega eesti keelt eriti ei parlee, kuid kolmeaastastega seevastu väga. olen kuulnud mitmeid viljakaid vestlusi, kus arutati küsimusi nagu "mis on sinu lemmikjäätis?", "mulle meeldib roheline pähkel jäätis, aga mulle meeldib palju mesi ka. kus saaks rohkem mesi?". õhtu lõpul limpsavad mõlemad rahulolevalt keelt, laps kukub pärast liitri rohelise jäätise manustamist elutuna voodisse ega välju sealt enne hilist hommikut.
no igatahes, meil oli plaan täiesti valmis! kavandasime, et sel ajal, kui trummeldav vend ja peika mäge künnavad, mõnuleme meie päikesepaistelises välikohvikus ja kõlgutame lobisedes mõnusasti jalga.
aga siis läks kõik valesti! nimelt selgus, et väikevend räägib ainult vene keelt! sellega on peikal aga lood pisut viletsad. tänu justin petrone eesti-raamatule valdab ta üksnes hädavajalikku - öisteks ja üksildasteks rännakuteks kopli linnaosas. aktiivne sõnavara piirdub ühe fraasiga: "nuzhna nozh?"
ma ei teagi, mis nüüd teha. ise hästi kelgutada ei viitsi, aga trummeldav laps tuleks kuidagi mäe otsa saada. kui keegi teab keeleoskajaid inimesi, kes armastavad kelgutamist ja vestlusi kraanadest ja lemmikjäätistest, andke teada! tasuks üks väga rõõmus laps ja õhtupoolik värskes õhus. tulla oma kelguga.
word of the day: slee - kelk
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar