kohtumine suurvaimuga

kohtusin täna ivan krõlovi vaimuga! istusin parajasti ühe kena professoriga hommikusel töökohtumisel, kui - kabuum! - hiilis ta kehasse krõlovi hing, vestis mulle õpetliku mõistujutu ja tegi sama kiiresti sääred.

vaata, me oleme nüüd juba mõnda aega tuttavad, alustas professor, kes oli parajasti krõlov. eks ma ole teie kirjastusele ju juba aastaid tasuta tööd teinud, teil läheb tänu sellele kenasti ja... noh, mõtlesin, et räägiks sulle õige ühe loo.

noogutasin põnevusega ja haukasin kroissanti. andku tulla!

elas kord, alustas professor laulval häälel - elas kord leidlik kasukamüüja. mees soetas endale tasuta kassi- ja hiirefarmi ning asus siis otsekohe tööle. kõigepealt söötis mees mõned hiired kassidele. niipea, kui nad olid ilusad ja läikivad, tegi mees kassidega tšikipriki ja läks turule kasukaid müüma - ülejäägid serveeris aga hiirtele. kui hiired olid natuke suuremad, söödeti nendega jälle natuke kasse, kassid kasvasid, nendega tehti tšikipriki, sai jälle kasukaid, ülejäägid söödeti hiirtele, hiired kassidele, tsikipriki, kasukad, ja nii edasi. mehest sai peagi rikas mees ja raha ei tulnud selle kõige eest absoluutselt mitte kellelegi maksta. heausklikud kassid ja hiired voorisid iseenesest hoovi ja neist sai teadagi, mis.

selle koha peal tegi professor tähendusliku pausi. mõtlesin murelikult, mida selle nahakoorimise loo peale ütelda, aga ühtki asja ei tulnud pähe. paus kandis mitukümmend sekundit. ja siis, lihtsalt niisama, oli vaim järsku kadunud ja sõbralik professor tagasi. mees köhatas, naeratas kohmetult ja kratsis häbelikult kukalt. silmitsesin teda teraselt. krõlov oli läinud!

ma ei teagi, mida selle jutuga nüüd peale hakata. professorile palka maksta mul ei lubata... äkki teeks siis hoopis kassifarmi? ehk tuleks ivangi vahel läbi, istuks kasside keskis heinakuhjal ja vestaks kõikidele mõistujutte. professor võiks ka käia...  kuulamas ja kasse patsutamas.

word of the day: begerig - nahakoorija ja muidu ahnitseja-inimene