ühe koera elu

hommikusöögi kõrvale unistan ma vahel ikka sõbrast, kes võiks olla mõni kohev ja lõbus kass. vanasti meeldisid mulle ka muud amsterdami loomad, kuid hiljuti mõtlesin ümber.

see käis nii:

mike'i tädi taltsutas kevadel ühe sündsa välimusega koera. muhv tegi klouni nii kuis jaksas (koer, mitte tädi) ja käitus igati meelilahutavalt. minust sai korraks isegi peaaegu et koerainimene! taaskohtumisel hiljutisel grillipeol ehmatasin endal aga püksid täis, sest kevadine koerapabul oli paisunud täitmatuks pommiks! ÕUD!

ablas elukas istus terve õhtu grilli kõrval ja jõllitas liha. kui silmad ära väsisid, kolis pomm kiigele puhkama ja haukus niisama, meelelahutuseks. tast tuli ikka päris kõva häält! õhtu jooksul neelas õgard lisaks lihale tooreid oliive, herneid ja topsijäätisi. lisaks maitses pomm kolme erinevat veini ja einestas melissipõõsas.

enamik külalisi muutus peagi veidi murelikuks. mis seal salata, ka ise mõtlesin peamiselt sellele, kuidas kiiresti terve nahaga minema pääseda. istusin igaks juhuks parem kõrgel baaripukil ja varitsesin tähelepanelikult, mida pomm teeb. koer allus ainult kõikide loomade sõbrale mike'ile, aga see pole mingi eriline uudis, sest ta oskab ka kärbseid dresseerida. kahjuks ei viitsinud  isegi mike terve õhtu koera taltsutada.

minu koju see koer enam oma aplat nägu ei näita.

word of the day: honger - tõsine, õudne nälg