23. juuli 2012

maap tea, kus see kass sääle sai!

olime vahepeal saaremaal laiska ja päikselist elu viljelemas. peika tõmbas isegi juhtme seinast, et elada askeetlikus rahus üksnes leilist ja mustikatest, kuid unustas arvestada klatshihimuliste saarlastega, keda immitses õuele igast ilmakaarest. läbiv uudis: mandrilt kuressaarde reisis keegi kass. mes sa vahid, tösilugu!

kass saabunud saarde nagu vanad eestlased, karastunult ja kammitud sabaga. mingit tallinna könnide kombel soojas autos lebasklemist ei toimunud. asi oli nii: 
                                                                                                                                            rännumees eraldus peremeeste masinast pakaselisel veebruarihommikul, kustutades jäljed värske lumega. kassidele omaselt liikus ta edasi omapäi, lihtsas moonakotis sisekaemus, tükike suitsuribi ja villane sokk saba soojendamiseks. esimeste sulavete paiku vestis rändur parve ja liikus muretult üle vee, meelelahutuseks vilepillil lustlikke lugusid puhudes. köik läks ölitatult! nagu plaanitud, saabus kass saarlaste sekka pööripäeval esimeste tulikate aegu. ka suitsulesta hooaeg oli ootamatult parajalt alanud!

vangutasime saarlasi kuulates päid. kassiriigis pole sellises rännuviisis ju midagi iseäralikku, aga näe, saarlased rõõmustasid ja panid asja kohe lehte. peale meteoriidisaju kord ometi jälle midagi põnevat! tegu oli muidugi amatööridega, sest oma ala asjatundja leidnuks vapra ränduri meelespidamiseks hoopis kohasema viisi.

palju polekski vaja. lihtne ausammas - 2x4 meetrit, vinnutatud, suitsuvorstist. soome turistidele näksimine ja patsutamine keelatud.

word of the day: nieuws - uudised

11. juuli 2012

tallinna hullud puhkavad

laupäeval oli tallinna hulludel vaba päev. ilmselt toimus seewaldis suvine lutikatõrje ja asunikud saadeti jalust ära, sest kaks tükki oli ka mulle sappa sokutatud. mida üks hull vabal õhtupoolikul ikka teeb? varitseb kohvikus ja vanalinnas. mina olin kahjuks sel ajal samuti seal.

esimesega põrkusin tammsaare pargis maasikaid süües. tuulutusel kodanik potsatas pingile ja suunas oma kondised kämblad ahnelt mu marjatuutu suunas. nihkusin sisisedes pingiserva poole, kuid nälkjas ei jätnud jonni ja libises järgi, ahne käsi õieli. lisaks oli ta ametis enda tutvustamisega. nimelt oli maias ivan päevaks tallinnas ja otsis neidusid, kellega pisut tantsiskleda. ivan oli üldse suur diskomees, kuna elas vahepeal moskvas ja seal tantsisid vabadel õhtupoolikutel kõik. nüüd tunduski talle, et partner on leitud ja pani keelt limpsates ette põõsa taha harjutama minna. mulle hull ivan eriti ei meeldinud.

piidlesin lootusrikkalt ümbrust, et ehk möödub parajasti mõni kuulus tantsijanna, kellele tantsiv ivan kallale ässitada, kuid näha polnud kahjuks kedagi. viimases hädas nihkusin minema täiesti ebaelegantselt, halvates ivani tähelepanu maasikate mahapoetamisega. seni, kui maniakk marjadega pingi all kügeles, olin mina juba läinud.

põgenesin lihtsameelselt wabaduse kohvikusse taastuma, kuid hullud olid vahepeal ka sinna jõudnud. üks nokkis näiteks kõrvallauas nina. eeldasin esialgu naiivselt, et tegu on hariliku linlasega ja lugesin rahulikult raamatut, kuid koll ei jätnud jonni. mida neiu õige loeb ja kas seda raamatut võiks ehk ka pisut lähemalt uurida? no miks nii tõredalt? äkki korraks ikka piiluks? niimoodi natukene?

andsin rumalasti alla ja kõik läks valesti! naaber võttis raamatu ja hakkas seda aeglaselt mööda kaaneserva nuuskima. asi selge - uus kodanik seewaldi aladelt!

linnaloal hullul polnud kiiret. ta nuusutas raamatut ka piki selga ning tagumiselt lehelt ja see kõik toimus väga aeglaselt. seejärel murdis kodanik raamatu lahti ja limpsas ettevaatlikult teksti. ja siis juba julgemalt.

sellise rumaluse peale läks mul süda täis. tahtsin kurjalt ulguda, kuid avalikult ei saanud, nii et haarasin hoopis raamatust ja kukkusin kangutama. kohvikulised ei pannud mu võitlusi  tähelegi ja käitusid, nagu midagi poleks juhtunud. s i i s   ma saingi kõigest aru! ka nemad olid tuulutusel ja ootasid lihtsalt oma järjekorda! tervel kohvikutäiel hulludel oli plaanis mu raamatut limpsida ja nuusutada!

otsustasin otsekohe limpsivate maniakkide objektilt lahkuda. kangutasin köite naabrilt ja kappasin üle väljaku linnavalitsuse suunas. kes muu mind ikka tallinna hullude käest päästab, kui mitte nende lähedased sõbrad ja tuttavad, kes kaimude käitumist hästi tunnevad, kuid meedia tähelepanu all ise eriti hullu panna ei saa! kahjuks oli uks kinni. ilmselt olid nemadki vaba päeva puhul kohvikus.

kahtlemata veedeti väljakul õige meeleolukas õhtupoolik. anekdoodimehed, kes hullusid tühja basseini hüppamise pärast narrivad, saanuks sealt kindlasti ohtralt värsket kraami. vabadusesamba otsast saaks teha täpsushüppeid otse varblase kohviku kokteilidesse. kes sukeldub viinapitsi, saab järgmisel nädalal jälle linna peale tuulutama!

word of the day: gek - hull

6. juuli 2012

universum koputab uksele

kosmos saatis mulle täna päev otsa sõnumeid. teemaks: ungari.

alustuseks põrkusin linnas kunagise ajalooõpetajaga. ma ei imestaks, kui see mees magab ajamasinas, sest ta mäletab kõike ja pole vahepeal karvagi vananenud. 10 aastat hiljem liigub ta endiselt kollaseis sokis trollis number 3. aga legendaarne on ta hoopis seetõttu, et on tallinna suurim ungarlaste sõber.

nimelt jutlustas mees juba 20. sajandil, kuidas inimkonna intellektuaalseks päästmiseks pole tarvis muud, kui armastada ungarit. maailmasõjad ja rooma riik võisid ju päästa semestrihindeid, kuid 1956. aasta ülestõusu tundmata polnud kellelgi iseseisvaks eluks erilisi eeldusi. selgelt pikatoimelisi kodanikke töötles mees õige ettevaatlikult ega torkinud neid enam kui hädasti tarvis. egeri tähtedest  piltide vaatamisest polnud neist nagunii rohkemat loota. eks ole ilmas tarvis ka küünetehnikuid ja turvamehi!

teise sõnumi saatis kosmos raamatupoes. nimelt selgus, et keegi Paul on ungarist hiljuti uue raamatu keevitanud. ma ei imestaks, kui tegu on ajalooõpetaja hea tuttavaga, keda, nagu paljud ehk mäletavad, oli tal arvukalt.

õhtu lõpetuseks saabus sõnum number kolm otse vanemate külmkapist. moosi ja juustu vahel lebaskles rull budapestist! päevasündmustest karastunult ma isegi ei imestanud ja haukasin rulli tundetult nagu näljane loom. polnud paha!

muidugi võib vabalt olla, et see kõik on karma ja kosmos tahab mulle lihtsalt midagi öelda. et äkki saab homme lõunaks guljašši?! paulo coelho raudselt teaks, mis värk on.

word of the day: hongarije - ungari

4. juuli 2012

pulmahooaeg avanes

kuna on suvi, juhtub asju! mitmed neist asjust on seotud sellega, et võetakse mehi ja naisi ja siis saab pidu. no näiteks eelmisel nädalavahetusel juhtuski amsterdamis täpselt niimoodi - sõber thijs võttis omale ühe hollandi naise! õnneks on hollandi naine ka meie sõber. kõik oli aus: esialgu oldi hardad ja lõpus pummeldati nagu loomad. enamik kodanikke riietus õhtu vältel tantsumaikadesse (no oli kord selline pidu). sai kooki ja liha.

eesti pulmas ollakse vist tavaliselt siuksed vaguramad, aga päris kindel ei saa olla. näiteks järgmisel nädalal võtab omale mehe üks mu väga suur sõber, kes oli eelmises elus üks kass. no seal pulmas saab raudselt tsirkust! kindlasti pakutakse ka kõvasti kvaliteetset vorsti ja vahukoort. ma ei imestaks, kui pulmaisa nimi on Artur, kes oli eelmises elus teadagi kes. uuh, põnev!

ebavagura eesti pulma pidamine võib vabalt käia veel niimoodi. need sõbrad võtsid end üksteisele juba jube ammu ja on ikka muudkui rõõmsad. mike mäletab toonast pidu erakordse kirkusega veel seetõttu, et kohtus peopaigas esmakordselt eesti saartel hästituntud rästasuuruste sääskedega.

uued pulmasääsevaatlused juba järgmisel laupäeval.

word of the day: ik houd van jou! - ma armastan sind!