19. detsember 2012

raamatuesitluse pildid

eelmisel nädalal toimus leemuriraamatu esitlus. pilti tehti ka! täpsemalt piiluge juba facebooki sõbralehelt.

raamatust ja leemuripiltidest kirjutas eelmisel nädalal ka blogija dagmar lamp. daki juttu saab lugeda siit.










word of the day: leuk-leuk! - väääga tore!

10. detsember 2012

uus katkend raamatust "leemuripoeg ville teeb sääred"


päikeselise esmaspäeva puhul jagan teiega uut lõiku leemuriraamatust! leemur ville ja prantsuse orav pierre on jõudnud amsterdami ja põrkuvad seal linna parima kassiga.
saage tuttavaks: khass Wiilus!

*******************************************************
 
“Mis toit need rosinad ka on,” torises Pierre. „Kuivanud viinamarju ei söö arenenud maailmas keegi. Kui, siis ainult magusa kringli sees.” Talle meenusid Prantsuse suhkrusaiad ja orav neelatas nördinult. Maad võttis pinev vaikus. „Mina küll söön,” teatas keegi äkki väga iseteadval toonil.

Pierre ja Ville pöörasid pead kuriseva hääle suunas. Tänavakivil istus eeskujulikult kammitud ja üldse kohutavalt viisaka väljanägemisega kass, punane pael kaelas.
„Lubage lahkesti tutvustada: khass Wiilus.” Külaline astus lähemale, kergitas kaabut ja sirutas oma pika triibulise käpa kõigepealt Pierre’ile. „Väga meeldiv tutvuda. Ja teie olete...?”
Pierre köhatas kohmetult ja puuris nina alla pistetud kassikäppa. „Eee... mina olen Pierre. See tähendab, orav Pierre. Pariisist.” Ta tõmbas kiiresti ninaga ja tõstis pilgu kassi hüpnootiliselt rohelistesse silmadesse. „Ja see on minu triibuline sõber Ville.” Pierre tõmbas leemurit vargsi sabast, et see tardunult seistes külalist päris eemale ei peletaks. Ville naeratas häbelikult ja astus lähemale. „Mina olen jah Ville. Leemur,” ütles ta Wiilusele terekäppa ulatades. „Küll on tore teiega tuttavaks saada. Ma pole elu sees ühtki linnakassi näinud.”

Ville meeldis Wiilusele. Kass naeratas peenelt, nii et säravad esihambad paljastusid, ja paitas meelalt vurre. „Te olete siin vist uued? Minu tähelepanelikud khassisilmad pole teid siin varem khohanud.” Ta silmitses uusi tuttavaid ja juurdles, kuidas küll selline naljakas paar kokku oli saanud. Orav oli kohmetu ja sakris, ent kohastunud linnaloom. Leemur tuli kindlasti metsast. Õnneks oli ta korralikult pestud ja omas rosinad. Rosinad maitsesid Wiilusele väga.

Pierre võttis jutujärje üle. „Teie tähelepanekud vastavad tõele. Saabusime hommikuse laevaga ja oleme teie linnas tõesti esimest korda. Merekruiisid on tüütud, kuid tänapäeval kõige tõhusam reisimisviis.”

Kass naeratas uhkelt ja keris vurru käpa ümber. „Ah te olete siis ju päris tavalised Amsterdami turistid. Teate ju küll: Amsterdam, Holland, Euroopa, Euraasia, põhjapoolkhera, planeet Maa, päikesesüsteem, Linnutee, universum.” Wiilus oli olnud kord ammusel ajal geograafiaõpetaja kass ja tundis maateadust paremini kui nii mõnedki ministrid. Pierre ja Ville vaatasid üksteisele otsa ja puhkesid kergendusest naerma.

„Küll on tore, et me niimoodi ootamatult kohtusime,” sõnas Ville viisakalt ja kummardus rosinakotikest üles korjama. „Kui teil kiire pole, võtame ehk koos väikese eine?”

Wiiluse silmad lõid läikima kui säraküünlad. Ta tõmbas keelega limpsti üle suu ja naeratas maailma maiamat kassinaeratust. „Suurepärane idee,” noogutas ta Villele ja istus kärmelt otse rosinakoti kõrvale. „Teie sõber orav ei armasta ehk rosinaid khuigivõrd, khuid mina seevastu väga.”
********************************************************************************

Raamatuesitlus toimub 13. detsembril kl 17 Solarise keskuse Apollo raamatupoes: https://www.facebook.com/kairi.look#!/events/231102247020727/.
 
word of the day: rozijnen - rosinad

5. detsember 2012

mina ainult karu armastan!

olen end alati kaunis karusõbralikuks tüübiks pidanud, kuid peikaga tutvudes avastasin, et tõelisest karuarmastusest ei tea ma midagi.

tarvitseb vaid ilmuda lugu mõnd jahimeest või seenememme näksinud karust, kui diivanilt hakkab kostma nördinud urinat. järgneb sünge märkus, kuidas  k a r u  polnud ilmselgelt milleski süüdi. peika meelest tuleks laimujuttude levitamise asemel tegeleda õelate rõhujate püüdmisega, kes laantes luurates ausaid karusid kiusavad. ma ei imestaks absoluutselt, kui ta vabadel õhtupoolikutel salaja Karude Õiglase Kohtlemise Manifesti sepitseks. ehk töö juba käib.

see pole kõik. peika kogub karuraamatuid! lisaks klassikale nagu karupoeg puhh, karuaabits, pädingtoni seiklused ja spetsiaalsete karuillustratsioonidega siil udus, on tal olemas ka eesti loodusfoto 2010 album, mille kaanel kroonib teadagi kes. mike valdab puhtalt nii karuoti unelaulu kui apelsini karulaulu ja külastab igal suvel olustvere loomapargi karusid.

mis siis veel? ühises majapidamises kulub raudselt vähemalt purk mett nädalas (see on suvel). talvisel teehooajal - kuni kolm. magustoite tarbin meie peres mina. mike sööb mett, otse purgist, supilusikaga. eelmisel talvel tõi eesti jõuluvana talle kolmeliitrise meepurgi, meeseebi, meekaramelle ja looduskalendri. arvake ära, kellest!

tulevikus plaanib mike hakata karude vabastajaks tallinna loomaaiast. kuna mul on soolas leemurite krooniku töökoht, moodustaksime paugupealt dünaamilise duo. lõunavaheaegadel sööksime suhkruvatti ja vestleksime öökullidega. elust metsas, ja miks mitte ka karudest.

word of the day: man in het beerpak - mees karunahas

2. detsember 2012

lemmikkingade tulemine

kingakaubamaja blogi palus eelmisel nädalal, et kirjutaksin neile oma lemmikkingadest. hakkasin siis juurdlema, kas mul selliseid üldse on, ja meelde tuli nii mõndagi.  postitan oma kingajutu siia ka.

kui kellelgi on kingadega seoses veel värvikaid mälestusi, siis andke  muudkui teada! esimesele meessoost kommenteerijale auhind! :)

*****************************************************
erinevalt kleitidest ja kommidest meeldivad mulle kingad alles üsna hilisest east. ehk on asi selles, et olen inseneri tütar, aga printsessi- kingade asemel meenuvad mulle lapsepõlvest hoopis erutavate krõpsudega välismaa botased. jätsin need eriti pimedal ajal voodisse pugedes parem igaks juhuks jalga, et mõni ahne naaber öö katva varju all tuppa ei hiiliks ja mu vara salaja tuuri ei paneks. 

hilisemas koolieas oli mul lemmikkingi küll, kuid nendegagi on seotud üks hämar lugu. kuna olin terve põhikooliea pisut päkapikumõõtu, veensin ema tooma poest mulle terve koorma kontsakingi. erakordselt südamelähedasteks said kollektsioonist triibulised sebrakingad ja punutud mereteemalised platvormid. lõpuks ometi sain minagi kaaskodanikke inimese moodi otse silmakoopasse põrnitseda! harjutasin peegli ees kurekõndi ja olin olukorraga ikka väga rahul.

keegi ei mäleta, mida ma gümnaasiumieelsel suvel sõin, kuid sügisel naasin kooli juba hoopis teises pikkuses ja kasvasin seejärel igaks juhuks veel 10cm otsa. kooliarstid vangutasid murelikult päid. mul polnud kaeblemiseks aega, sest mõtlesin õudusega hoopis sebrakingadele. sellest ajast jäigi terve kapitäis kingi nurka tolmu koguma. isegi kui lootus 1999. aasta teaduse juures endisesse pikkusesse kahaneda oli vähetõenäoline, jäid nad mulle vähemalt päikselisi päkapikuaegu meenutama.

vahetasingi siis kontsad mitmeks aastaks madalate kingade vastu. õnneks tulid vahepeal moodi balerinad, ketsid ja kummikud. tagasilööke oli ka - astusin ülikoolis teaduskonda, mis oli linnalegendi alusel pikkade poiste taimelava ja avastasin õudusega, et mind ümbritsevad päkapikkudest maadlejad ja jalgpallurid.

kingaprobleem lahenes lõplikult alles kooli lõpus hollandisse kolides. juustu peal kasvatatud kodanike keskel olin ma täiesti normaalne, isegi lühikesevõitu! ja nii on ka kontsad leidnud tagasitee mu garderoobi. elukaaslane huilgab küll iga kord meelehärmist, kui ma järjekordse saapakarbiga uksepakul seisan, aga see on normaalne. kingade osas immuunsel meessool on ka muid puudusi. 


word of the day: schoenen - kingad

26. november 2012

katkend lasteraamatust "leemuripoeg ville teeb sääred"

kui kedagi huvitab, milline leemuriraamat seestpoolt välja näeb, siis siit saab uurida!
allolevas lõigus toimetab leemurite pesakonna pealik juulius, kes on pisut napakavõitu, aga muidu täiesti täiuslik leemur! veel teab juulius, et ''õige leemur mitte ei küsi, vaid annab nõu!".

aga teie arvake hoopis ära, milline oksal kükitavatest leemuritest on juulius :)

******************************************

Ville heleroheliselt kiirgavad silmad olid vaid üks paljudest põhjustest, miks leemurid Villet võõrastasid. Pesakonna pealik Juulius keelas tal karmilt ka õhtused ringiuitamised: „Aus leemur pikutab öösiti pesas ega kooberda arutult mööda metsi. Veel jäta meelde, et teiste loomadega leemur ei lobise. Meie igivanas sugupuus pole sellist asja enne nähtud. Leemuri parim sõber pole lind ega orav, vaid teine leemur.”

Mis seal salata – Juulius oli isegi leemuri kohta kaunis napakas. Ta oli oma päritolu üle kohutavalt uhke ega teinud kuulmagi narrimist, et nende liigil on ajudega halvasti. Pealegi polnud sinna midagi parata. Mõistusega ei hiilanud juba leemurite vaarisad, kes olid tõelised vana kooli ahvid. Neid kutsuti primaatideks ja teiste loomadega võrreldes olid nad ikka täitsa metsa poole. Juulius ei lasknud end loomade narrimisest häirida ja tuututas vastu, kuis jaksas. „Vanad lollid! Me oleme primaadid – priimade leemurite soost! Me oleme esimesed ja parimad. Kõik sabata loomad võivad minna ja panni lakkuda!” Juulius rääkis kõigile, et on ahvide iidse suguharu kroonimata prints ja tal on banaaniistandusi mitmel pool ilmas. Loomad said leemuri hullu juttu kuulates kõvasti naerda.

Maapinnal kõndimist pani Juulius pahaks ja sülitas pähe igaühele, kes päikeselisel pärastlõunal puu alt möödus. Ta ei sallinud ka linde, sest nad ei roninud, vaid hõljusid arutult tuules. Öökullid olid Juuliusele eriliseks pinnuks silmas. Kogenud ajuuurija moel jutustas ta kõigile, et lindudel on aju asemel peas pehkinud pähkel, mis segab ronimist. „Öökullid on metsa malts!” kriiskas ta ladvast ja ronis tuulealusele oksale sitikaid sööma.

word of the day: baas - boss

20. november 2012

leemuriraamat on ilmunud


"leemuripoeg ville teeb sääred" on peaaegu valmis! juba 23. novembril saab! seniks piiluge õige raamatu facebooki lehte. kui keegi tahab seda laikida ja ka teiste leemurisõprade ja -poolehoidjatega jagada, on mul selle üle õudselt hea meel! sest vabalt võib olla, et mitmed ägedad eesti lapsed isegi ei tea, kes on leemur ja mida temaga teha.

veel võib olla, et seal lehel loositakse peagi mõned raamatud välja, nii et hoidke silm peal :)

word of the day: eindelijk - lõpuks ometi

8. november 2012

tere! kommi on?

olen parajasti ühel usa konverentsil uusi raamatuautoreid otsimas. kui euroopas jagatakse osavõtjatele pastakaid ja mälupulki, siis ameerikas on võtmesõnaks KOMMID - ja lõks toimib. selle asemel, et täiskasvanu kombel kolleegidega asju arutada, kappas enamik teadlasi põlevil silmil mööda näituseala, põsed shoksi täis. tarvitses vaid keegi oma väljapanekule kommikausi tõsta, kui juba sirutus igast ilmakaarest arvukalt ahneid käpakesi. aga need ei olnud süütud lapsekäed, vaid karvased teadlasesõrmed! edasi läks asi ainult halvemaks, sest peagi sain jälile sellele, et nad on kõik ka veel silmakirjalikud kollid. põhjuseid on kaks:

1) kõnealused teadlased on rahvatervisemehed! nimelt käivad nad iga päev tööl mõtlemas, kuidas inimeste ette õõvastavaid  suhkru- ja rasvavastaseid reklaame sokutada. just nemad kaevandavad patoloogia- raamatute sügavustest õudseid pilte mädanevatest hammastest ja ebaatraktiivsetet paksukestest. ja siis lastakse teadlane rihma otsast lahti rahvusvahelisele konverentsile meditsiini arendama ja mida ta seal teeb? ÕUD!

2) enamik krabajaid teatas noosi taskusse toppides meelalt, et nad viivad kommid koju lastele, ise samal ajal väga tähelepanelikult pakikesi uurides. näiteks oli kohal üks terviseinstituut M&M-idega, kellele kogu aeg valetati, et kommid lähevad koju. VALEKOTID! ma varitsesin neid ja nägin küll, mis nad tegid. nii kui ahne teadlane nurga taha kadus, läks lahti mõõdutundetu järamine! on ju ilmselge, et kodus ei hingatud lastele sõnagi ja kästi neid kullipilgul jõllitades igaõhtuse taldrikutäie keeduspinatiga juba ühele poole saada. seejärel siirdus teadlane ilmselt kabinetti ja nosis salaja ära ka viimased kommijäägid.

sellised valevorstid tuleks ju panna puuri ja kohe? seinad peaks kaeblemise summutamiseks muidugi  korralikult ära isoleerima. koogivastastest plakatitest saaks kena tapeedi!

word of the day: suiker - suhkur

5. november 2012

otsitakse kelgutajat!

rääkisin täna sõbrannaga, kelle vanematekodus elab üks väikevend. kuna sõbranna kinkis talle mullu kogemata trummi, on tal nüüd vanemate ees kanda raske karmavõlg. nagu vihjati, saab seda õnneks efektiivselt vähendada venna regulaarse eemaldamisega trummi löögikaugusest. seda saab omakorda teha trummeldajat kelgutama meelitades, mida me nüüd sõbrannaga isekeskis plaanisimegi.

otsustasime, et kelgutamisaktsioonile tuleb kaasa võtta ka mu peika, kes täiskasvanutega eesti keelt eriti ei parlee, kuid kolmeaastastega seevastu väga. olen kuulnud mitmeid viljakaid vestlusi, kus arutati küsimusi nagu "mis on sinu lemmikjäätis?", "mulle meeldib roheline pähkel jäätis, aga mulle meeldib palju mesi ka. kus saaks rohkem mesi?". õhtu lõpul limpsavad  mõlemad rahulolevalt keelt, laps kukub pärast liitri rohelise jäätise manustamist elutuna voodisse ega välju sealt enne hilist hommikut.

no igatahes, meil oli plaan täiesti valmis! kavandasime, et sel ajal, kui trummeldav vend ja peika mäge künnavad, mõnuleme meie päikesepaistelises välikohvikus ja kõlgutame lobisedes mõnusasti jalga.

aga siis läks kõik valesti! nimelt selgus, et väikevend räägib ainult vene keelt! sellega on peikal aga lood pisut viletsad. tänu justin petrone eesti-raamatule valdab ta üksnes hädavajalikku - öisteks ja üksildasteks rännakuteks kopli linnaosas. aktiivne sõnavara piirdub ühe fraasiga: "nuzhna nozh?"

ma ei teagi, mis nüüd teha. ise hästi kelgutada ei viitsi, aga trummeldav laps tuleks kuidagi mäe otsa saada. kui keegi teab keeleoskajaid inimesi, kes armastavad kelgutamist ja vestlusi kraanadest ja lemmikjäätistest, andke teada! tasuks üks väga rõõmus laps ja õhtupoolik värskes õhus. tulla oma kelguga.

word of the day: slee - kelk

4. november 2012

kõige suurem armastus

ma kohtusin täna chicago oravatega! veetsime koos sümpaatse pärastlõuna: mina püüdsin ja pildistasin oravaid, oravad einestasid ja poseerisid. hiljem kohvikus soojenedes muhelesin rahulolevalt. mul pole midagi selle vastu, et välismaal torne ja kirikuid vaadata, kuid mida saab üks katedraal elusa ja liigutava orava vastu? (retooriline küsimus).

ise kahtlustan, et oravakiindumuses on käpp sees emal, kellega me vanasti ikka männipargis oravaid uurisime. muidugi võib veel olla, et ta on ka ise suur oravasõber ja see kõik on geneetiline!

aga oravakronoloogiaga edasi. mõned aastad pärast männipargiaega hakkas inglise keele õpetaja mind koolis koopaoravaks kutsuma. chipmunk'i kõrval sai läbilöögivõimeliseks hüüdnimeks üksnes sõbranna vanaisa pandud kapsauss (asjaga on seotud ühed helerohelised püksid). läbi aegade on olnud populaarsed pähklid kakaos, hiljem ka statoili mandlicroissandid. oleks mul soojem mantel, elaksin suviti meelsasti puu otsas või tammeõõnes.

mul on isegi üks sõbranna, kelle nimi on orav! minu andmetel peab preili orav oravate asemel hoopis üht kassi, aga see kõik on täiesti loogiline, sest ka kassid on absoluutselt üle prahi.

äärmisel juhul võiksid oravatega võistelda ehk üksnes leemurid. unenägudes elan ma ju juba nagunii koos orava, leemuri ja peikaga, kes jumaldab meid kõiki! kuna peika jumaldab ka karusid, siis moodustaksime paugupealt viieliikmelise leibkonna.

pühapäevahommikuti toimuks põhjalik sabade harjamine. kutsumata külaliste saabudes räägiksime oravakeelt.

word of the day: eekhoorn - orav

12. oktoober 2012

geeniuse aretamine

tänavusel frankfurti raamatumessil sai taaskord nii tööd kui klouni. tõrjusime india trükikodade agente, kähmlesime reutersiga ajakirjareitingute üle ning tarbisime ohtrasti kõmu ja kokteile. kõige põrutavam asi juhtus aga tagasiteel. inimesed, ma sain jaole erakordselt säravale talendile!

istusin parajasti lennujaama viivas bussis, et veeta tõhus tunnike aruannet keevitades, kui mu selja taga käivitati ennenägematu melodraama kolme plasthobusega, pealelugejaks keegi uskumatu kujutlusvõimega laps. ma ei jaksanud kogu selle aja üle õla kõõritada, aga kuulasin väga tähelepanelikult. hobustemängu stsenaarium oli ikka täiesti põrutav ja pinge muudkui kasvas. lõin läpaka kinni ja värisesin lõpplahenduse ootuses nagu mõni jeesus ristil.

kahe tunni pärast, kui hobused lõpetasid, oli mul otsus valmis. selline andekas laps tuleb kohe hoovi tõmmata ja geeniuseks aretada! pisut kannatust ja kolmekümne aasta pärast saab sellistelt uusi harry pottereid! kui kirjanikku ei tule, oleks tal lööki ka animatsioonimaailmas, sest need hobused tegid ikka täiesti uskumatuid hääli! tegelasi oli veel - esimestena meenuvad hobuste vanaonu, kes oli mingil põhjusel eesel, ja stefan raab, kel oli kogu aeg nälg.

igatahes, me tegime tutvust. pealegi pole sellise geeniusesordi aretus kuigi kulukas. kui pärjatud nobelite püüdmiseks tuleb neid aastakümneid kallites restoranides sööta, siis noore geeniuse väetamiseks ei kulu muud, kui kuuma shokolaadi ja sõõrikuid. esimesed on geeniusel juba kõhus! lõksud on seatud.

mul on kõhutunne, et mõnekümne aasta pärast on meil nobeli laureaat võrgus. olge valmis! mingid verised vampiirid ei huvita 2040. aastal kedagi. tulekul on hobusemenukite ajad!

word of the day: geenius - genie

11. oktoober 2012

soojale maale

kui ma möödunud aastal sõprade hõljuvast kassist kirjutasin, ei uskunud mind keegi. tutkit, skeptikud!  hiljaaegu oli isegi ajalehes, kuidas üks soome oma lendamas käis. kes veel väidab, et nad ei oska?

kõnealune kass vestles nimelt paadisillal luikedega, hüppas siis ühele selga ja lendas minema. loo sepitsenud ajakirjanik oli muidugi kade, sest artikli lõpus parastab ta jultunult, kuidas tilkuv ja häbenev kass õhtuhämaruses tuppa tagasi hiilis. alatu vale! eks tal endalgi poleks midagi linnu seljas reisimise vastu, aga luikedel on õnneks mõistus peas. kes ikka tahaks hõljuda mitme kilomeetri kõrgusel  higise ja ülekaalulise ajakirjanikuga, kel on kindlasti kaasas mitu kilo teravaid pliiatseid? parem juba vetruv ja siidine kass.

üks asi veel: igasugu kuusetaatide asemel jälgiks ma väga tähelepanelikult hoopis lendamas käinud kassi. on ju ilmselge, et ta on jälile saanud tundlikule infole varasest lumesajust ja otsustas hanges virelemise asemel parem otsekohe lõunasse lennata. pealegi saab luigega mugavamalt kui mingis easyjetis kopitades. värske õhk, kena vaade ja ei ühtki turvavööd! muidugi võib ka vabalt olla, et kass oli suur nils holgerssoni fänn.

vastus kadedale ajakirjanikule ka: kass naasis seekord lihtsalt seetõttu, et tal jäi midagi maha! see on ju ilmselge. ükski mõistlik kass ei lenda minema näiteks supelpükste ja õngeta. järgmisel nädalal juba uus katse.

word of the day: luik - zwaan

4. oktoober 2012

unistus elust koina

keegi koll on jälle sügise käivitanud. kui mullu lesisin ma oktoobri algul 28-kraadiga amsterdami kanali ääres, siis tänavu tallinnas sellist lõbu pole. mingit bikiinides pikutamist ei toimu! selle asemel liigun kummikutes ja unistan soojast ning päikeselisest elust nagu mingi troopiline tõuk.

ilmselgelt külmast inspireeritult nägin ma täna ka oraakellikku unenägu. kes ütles, et universum ei räägi eestlastega?

nimelt olin ma unenäos üks koi. elasin kellegi villases kampsunis sooja ja seikluslikku elu ning mul ei tulnud pähegi end liigutada, hullem veel - minna õue või külla kellegi külmade radiaatoridega majja. näkitsesin õdusasti varrukaserva ning unistasin kuumast ja tuuletust suvest. taibuka koi kombel ei tulnud mulle pähe ka ühtki arulagedat mõtet minna suusatama, jääauku või lumelinna. mässisin end sügavamale villakiudu ja lasin õdusas hämaruses silma looja. see on ju päris erakordne, sest nagu näete, magasin  ma magades! ärkamine oli äärmiselt ebameeldiv.

unenägu ei kaotanud oma mõju isegi päeva peale. tegin kogu hommiku soojas kohvikus tööd, jõin meega teed ja uurisin väga tähelepanelikult möödujate kampsuneid.

mõte liikus ainult ühes suunas. oleks ma koi, teeks sinna kampsunisse kohe pesa!

ma ei teagi, mis nüüd teha. kellelgi kafka "metamorfoosi" on laenata? äkki saaks sealt mõne tõhusa vihje. eriti rõske talve puhuks on mul muidugi plaan b ka: lööktööliseks radiaatoritehasesse.

word of the day: mot - koi

2. oktoober 2012

vargus otse koduõuel

keegi on me suvekodu puu otsast kõik pirnid piistu pannud! mitte ühtki polnud eile enam küljes. kuna inimestest on säärast vastikut lugu raske uskuda, võis vabalt olla tegu hoopis   hoolsate varestega, kes pirnid puult eemaldasid ja need ämbriga läbi aiamulgu minema lohistasid.

seega - abipalve vääna-jõesuu elanikele: kui keegi märkas möödunud nädalal vareseparve kahesaja pirniga, andke märku! mitte et ma plaaniks kedagi ses osas pitsitada - mind lihtsalt huvitab, kus peatub nelisada varest minu pirnidega. lisaks saaks siis hoiatada ümberkaudseid elanikke. üle nende hoovi lennanud ja kakssada pirni nahka pistnud bandiidid võivad korda saata mitmeid vastikuid tegusid, mis on ohuks nii lastele kui vanemaealistele. märksõna: junnid. tooreste pirnide puhul võib asi olla veel hullem.

ja veel. kui mõni vareste tuttav seda siin loeb, võiks ta oma kaimudele edasi öelda, et pika ilu peale tuleb pill. vareste keeles: peale kahtsada näpatud pirni saabub mädane düsenteeria vähemalt kadripäevani. ah et lähete arsti juurde? lubage naerda.

streigiajal ei ravita isegi ausaid, bandiitidest rääkimata.

word of the day: kraai - vares

1. oktoober 2012

sõbrad ja seened

ma sain nädalavahetusel uue sõbra! me olnuks semud juba ammu, aga varem polnud selleks lihtsalt võimalust. see tuleb nimelt sellest, et mu uus sõber on tutikas - alles kolm kuud uus! noorest east hoolimata käitus ta absoluutselt siivsalt: muudkui rõõmustas, kiusu ei pannud üldse ja oleks vabalt ka õue huligaanitsema tulnud, kui ta parasjagu hambarõnga närimisega rakkes poleks olnud.

see, et uus sõber on täiuslik, pole muidugi mingi imelugu. uue sõbra maaletooja on ju ka mu suur sõber ja tema maaletoodud inimesed lihtsalt ei saa olla muud kui veatud. selle vana sõbra jaoks hoian ma kõiki uksi ja aknaid lahti juba aastaid. minupoolest võiks ta pugeda tuppa ka läbi rotiaugu, ma ikka muudkui rõõmustaks! iga kord, kui keegi kapialuses krõbistab,  mõtlen et  mis kui vana sõber tuleb parajasti külla! siiani pole ta veel käinud, kuid ma ei kaota lootust!

no igatahes suur sõber, kes uue sõbra maale tõi, tõi ta maale soomemaal. käisin neid mõlemaid hiljuti lähemalt uurimas ja avastasin maja ümber hullumoodi seeni. see kõik oli väga erutav. eestis hulkuvat metsas parajasti jõukudekaupa nugadega relvastatud korilasi, aga soomes valitses vaikus.

tagasiteel mõtlesin välja, et niipea kui uus sõber jalad alla võtab, tuleks teha ta maja taha seenekombinaat! kõiki vabu seeni ei või ometi raisku lasta! uue sõbra väiksed ja väledad jalad jõuaksid kõikjale ja tähelepanelike lapsesilmadega näeks seeni nii lehe all kui sambla taga. noos läheks kombinaati ja müüdaks soovijatele salati või marinaadina maha. pärast elaksime kõik ilusat elu. uus sõber saaks cooli kombeka ja turbokelgu, vana sõber ja ta sõber abikaasa saaks reisile new yorki ja mina saaks siili!

siil saaks omakorda seenekombinaadi bossiks, sest selline on juba kord siilide stiil. talveks oleksid kõik sõbralikud ja rõõmsad, eesti metsas poleks enam seenejärjekordi ja  soomes tühja mädanevaid pilvikuid. seenekombinaat töötaks täiel aurul ja kommi sööksime IGA PÄEV. võibolla teeksime isegi kommuuni? kõik seenesõbrad saaks kampa!

siili ja väikse sõbra sünnipäevadel toimuksid lõbusad mäest allarullumise võistlused. võidab see, kel on alla jõudes kombeka vahel kõige rohkem lehti! kaotaja saaks lohutusauhinnaks istuda päev otsa metsa ilusaimal kärbseseenel. pärast söödaks torti.

word of the day: paddestoel - seen

26. september 2012

kass linnapeaks

kas te juba kuulsite,et kanadas kandideerib linnapeaks üks kass? see on ju mitme kuu parim uudis! pole kahtlustki, et ta tuleb ruttu valitsema valida. asjad saavad minna ainult ülesmäge.

ma eelistaks iga kell elusat kassi mingitele ninanokkivatele poliitikutele. igasugune maavahetus ja regionaalreform pandaks kohe kappi tallele, et tegeleda eluliselt oluliste otsustega. esimene märksõna - tasuta liha. ma ei imestaks, kui juba paari nädala jooksul külmutataks vorstihinnad ja loodaks värske liha jagamispunktid kõikidesse käidavatesse kohtadesse.

päikeselistele tänavanurkadele paigaldataks pehmed diivanid ja koorekommikausid, kus väsinud linnakodanikud mõnusasti pikutada ja einestada saavad. tööpäevad algaksid hilistel pärastlõunatel, lõppedes parajasti enne õhtusöögiaega. päeva lõpetuseks toimuks kollektiivis üksmeelne patsutamine ja silitamine. kõhu alt ja kõhu pealt.

kõik kahtlased shaslõkibaarid suletaks kohe.

loomakaitsepäeval toimuks linnatänavail uhke paraad tuhandete kasside ja nende sõpradega. tantsisklev ja pasunaid puhuv seltskond jõuaks kindlasti ka meediakanaleisse, populariseerides kassivalitsusi kõikjal ilmas.

kiirmoe võidukäigul oleks lõpp. ainsaks õigeks aksessuaariks osutuks kohev ja kammitud saba - mida siidisem, seda parem. hinnas oleks ka ümar ja vetruv kõht.

kui kõik on rahul, loodaks peagi Maailma Mõnusad Kassiriigid ja Ühinenud Kasside Organisatsioon. kasside vaba liikumine saaks seeläbi täiesti uue mõõtme! lennupiletid oleks mõistagi tasuta, pardateeninduses kesksel kohal maitsvad eined ja kondentspiim.

kes kassidesse ei usu, võiksid kolida näiteks kuule. külmal ja hämaravõitu planeedil kassid vaevalt elaksid. ekspoliitikutel oleks seal mõnus isekeskis kakelda ja kiusu panna. õhtupoolikutel loetaks maailma rahvaste muinasjutte ja kõik kuulaksid huviga. söögiks - kosmose marmelaad.

word of the day: overheid - valitsus

21. august 2012

õudused hambaarsti koopas (ja mis sai hiljem)

ühel õudsel amsterdami talvel kasvas mu hambasse auk. loomulikult ei hinganud ma sest jubedusest kellelegi, vaid nutsin esialgu salaja  ja jäin siis ootele, et teadlased aukude kinnikasvatamise ära leiutaksid. hambaarsti kabinetis varitsevasse surmaorgu mina juba oma jalga ei tõsta!

kahjuks leidurite asi venis. käivitasin parajasti plaani B - lõpetada iirisesöömine, minna nõia juurde või proovida pisut ise nurga taga plommida, kuid siis sai peika mu saladusele jaole. ühel kurblikul hommikul, kui ma parajasti peegli ees auku varjasin, tõstis peika mu vabiseva keha autosse ja poetas selle otse hambaarsti koopasse. ÕUD!

piidlesin arstitoolilt uksel valvavat peikat ja teadsin, et see ongi lõpp. hiljemalt lõunaks langen surmaroaks ja juba õhtuse konjaki kõrvale lükib arst mu esihammastest uhke sädeleva kee. peikal oleks mu hukkumisest kindlasti kahju, kuid sellise hambaauguga sõbrannat ei taha omale temagi. parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

aga siis astus tuppa hambaarst! ma ei suutnud oma silmi uskuda, kuid kõrgelt haiglalambi imbusest silmitses mind sõbralikult maailma nägusaim mees! usaldust kasvatas veel kõvasti see, et tal olid kenad lokid ja kõik hambad suus. peika tegi ka ukselt julgustavat nägu ja ajas pöidlad püsti, nii et ma mõtlesin, et OKEI SIIS. parem hukkun nägusa hambaarsti käe läbi, kui lasen mingil kollil end puurida. avasin vaguralt suu.

pika loo kokkuvõtteks võib öelda, et sinna tooli ma sel hommikul ei surnudki (tähelepanelikumad lugejad on seda ehk juba taibanud). hambaarst täitis mu augud plommiga ja hambakeed ei teinudki! lisaks sain sündsa käitumise eest allahindlust ja piparmündipastelle. arst on nüüd amsterdamis mu suur sõber. päris ootamatu lugu, mis?

üldse on mul sellest ajast hambateadlaste leiutistest täiesti savi. käin isegi vabatahtlikult arsti juures! peika oli visiidijärgselt küll pisut pika näoga, kui ma nädal aega järjest hambaarstidest rääkisin, aga ma seletasin talle kannatlikult, et see on ainult stockholmi sündroom, mis on sellistel puhkudel absoluutselt normaalne.

kõige selle juures on ainult üks halb asi. see jumalik arst tegutseb amsterdamis ja hiljuti kasvas mu hambasse uus õudus. nii et - palun soovitage häid hambaarste tallinnas. lokid pole olulised, aga kõik hambad (vähemalt need esimesed) võiksid küll suus olla.

word of the day: tandarts - hambaarst

16. august 2012

ootamatu visiit

eilses ajalehes kaebles keegi Nilsen, et teda on ootamatult rüüstatud. nimelt käinud mingid alatud karud tema majas laamendamas ja joonud muuhulgas ära kogu koduperemehe õllevaru. haruldaselt tähelepanelik, et mitte öelda ihne Nilsen loendas karujärgsel hommikul tervelt sada tühja purki. selline asi ei meeldinud talle üldse!

rääkisin asjast peikale, kes ei näinud juhtumis midagi tähelepanuväärset. karud käisid lihtsalt Nilseni meeõlut maitsmas, tähendas ta rahulikult. niisugusel puhul võib ikka juhtuda, et ära maitstakse terve talve tagavara. selline asi on karude seas täiesti normaalne! pealegi peaks Nilsen jorisemise asemel hoopis nurgas häbenema, sest karudel polnud õlle kõrvale palakestki põske pista. mingid taamal hallitavad moosiriismed ei loe! isegi loomakauged kodanikud teavad, et ausatele karudele pakutakse meejoogi kõrvale ka meekooki. norraka juures seevastu - keeks njeetu!

ettepanekuid oli peikal ka. alatu karulaimu asemel tuleks liistule tõmmata ihnur Nilsen ja teda einelaua puudulikkuse pärast pisut sugeda. pealegi peaks iga mõistlik täiskasvanu teadma karude vanasõna, mis on laialt levinud ka vanas idablokis. mis laokil, see ära!

karud ei teinud absoluutselt mitte midagi valesti.

word of the day: honingbier - meeõlu

7. august 2012

sõltumatu Šveitsi instituut tegutseb

kuulsin täna raadiost, et šveitsis pandi lammastele andurid! leidurid mõtlesid nimelt, et sel ajal, kui aus lammas õuel mäletseb, saavad nemad kavalasti põõsa taga radarid avada ja puperdavat pulssi kuuldes õuele hunte püüdma kapata. lambad pidavat huntide läheduses nimelt koledasti närveerima.

minu meelest on selline lähenemine pisut lühinägelik. sel ajal, kui lambad südari tõttu murule varisevad, tuleks hundipüüdmise asemel hoopis lambaid päästa.  muidu võib vabalt juhtuda, et sel ajal, kui verejanuline karjane metsas hunte notib, närtsivad lambad aasal südameataki kätte nagu kärbsed.

alternatiiv? viige huntidele hommikuti metsa putru ja võikusid! südariohus lammas asetatagu seevastu hellasti murule ja lehvitatagu pikutajale tuult. sobib ka rohukompress ja sõbralik patsutamine. lammas toibub ja hundid ei solvu. keegi ei nälgi ega veritse.

anduritele on mul seevastu hoopis toekam väljund. paneme need parem nõmedatele kassidele! mina tahaks küll näha, mida üks ülbe kass kardab. pulsikatsetusi võiks teha näiteks objekti nina all  aeglaselt mõnuledes vorsti süües või suitsulesta näksides. veel tahaks ma teada, mida teeb nõmedate kasside pulss siis, kui koju kolivad uued ja ilusamad kassid, käimas on jooksuaeg või telekas näidatakse uudist, kuidas maailmast liha otsa saab.

ühes olen ma kindel. tõeliselt ülbet kassi kallistades kukub objekti pulss lopsti nulli või tuksub vaevumärgatavalt kuskil ükskõiksuse madalustes. ja ah et kuidas reageerib kass teie siirastele armastusavaldustele? johhaidii. kohene ükskõiksusatakk. õnneks on neil kuus elu veel.

word of the day: wetenschap - teadus  

6. august 2012

pipi jüngrid ja mis neist sai

suvel mandri ja saarte vahel saalides võib vabalt ette tulla, et satud täiesti pahaaimamatult haapsallu kooke sööma. koogis urgitsedes võib jälle juhtuda, et leiad lahenduse mõnele müsteeriumile. eile juhtuski nii! mõtlesin välja, miks pipil oli nii hobune kui ahv ja kuidas see kõik eestiga seotud on. lindgreni loomingu mitmetasandilisust ei saa alahinnata!

sattusin nimelt ühte õunaaiaga puumajja koogile ja märkasin kohemaid jälgi lindgrenlaste elutegevusest. kuna puudusid suurmõmmikud, kaneelisaiad ja karvased lõngused ronja famiilist, kuid nurgas kõrgus kirst karamellidega, polnud raske arvata, kelle pesaga tegu! pealegi rippus seinal foto naeratavat hobust patsutavast mereröövlist. mingi karlsson sellises majas juba ei ela!

nii kui olin aru saanud, kus ma viibin, hakkasin otsekohe olusid uurima. mind painab juba varasest noorusest küsimus, miks pidas pipi korraga nii hobust kui pärdikut. pole ju salalugu see, et hobuseinimesed armastavad ainult hobuseid või äärmisel juhul salaja mõnd eeslit, aga hobuseid JA ahve? kahtlane.

aga siis ma nägin hoovis lookas õunapuid ja mul sai kõik selgeks! hobuse ja ahvi sümbioos on ju äärmiselt tõhus sügiseti, et õunad vähese vaevaga puu otsast kätte saada ja mahlaks keevitada. mingit puude raputamist ja redelil turnimist ei toimu! pipi tõstab hobuse õhku, hobune tõstab ahvi õhku ja kõik korjavad. mõne minutiga on puu tühi. juba järgmisel päeval muliseb mahl panges.
käärinud mahlast saab valmistada nii mõndagi ja pole ju salalugu see, kuidas lapsi vooris pipi juurde kogu linnast. vanemate arvates toimus segasummasuvilas peitusemäng ja hobusepatsutamine, aga tegelikult....

vaadake ise, mis toimub tänapäeva rootslastega stockholm-tallinna laeval! need on kõik vanad pipi sõbrad, kes nüüd põhjamaa hindade survel sadama marketisse siidri järele sõidavad! kõigil on vanade aegade mälestuseks salaja rinnataskus hobuse pilt. tagasiteel istutakse mõnusasti ümber siidrikastide, rüübatakse kiss'i ja loetakse lugusid ennemuistetest aegadest. "Väikese linna ääres oli mahajäetud aed..."

word of the day: pippi langkous - pipi pikksukk 

1. august 2012

hapu elu hollandis

kõigile kaeblejatele, kes toanurgas ilma pärast mossitavad, kuluks ära õpetlik reis hollandi kuningriigi aladele. inimesed, amsterdamis sajab vihma juba kaks kuud! kõik on täpselt nagu piiblis, ainult loomi ja õuntega madusid liigub vähem. kainet mõistust justkui ka - 18 miljonile uppujale paadi ehitamise asemel liiguvad nördinud kodanikud spioonisilmade välkudes õuel ja otsivad süüdlast. meeleolu on hapu.

ise mõtlesin eile öösel muidu hollandlaste hädadele põhjuse välja. ilmajumala näol on tegu lihtsalt hollandi jalgpalli andunud fänniga, kes nüüd õuduste EK järel oranje kaimudele kättemaksu keevitab. mul on hollandlastest täitsa kahju, sest võimalus olukorda parandada saabub alles 22 kuu pärast.

aga mul on neile soovitusi ka! (isegi kolm!):

1) ma oleks olümpiamängudel parem haruldaselt eeskujulik ja skooriks medaleid nagu muda. jalgpalluritel tasuks olla eriliselt hoolas.
2) kõik kuiva armastavad kodanikud võiksid kolida kirikutorni otsa või mõne toekama kase latva. kui robben ka londonis põrub, siis nalja ei ole. pealegi on kõrgelt mõnus lollidele pähe sülitada.
3) juustupoemehed võiksid samuti lae alla asuda. tornis peatuvatel kodanikel ei saa lasta ometi ära nälgida! aus hollandlane võib end vabalt juba teisel ikaldusenädalal tornist tänavale heita. õuel lainetavad laibad veel puuduksid.

ma hirmsasti loodan, et jalgpallurid võtavad end ikka kokku. kaotada on 18 miljonit hollandlast. lisaks kaotus maailmale - gouda juust.

word of the day: regen - vihm

23. juuli 2012

maap tea, kus see kass sääle sai!

olime vahepeal saaremaal laiska ja päikselist elu viljelemas. peika tõmbas isegi juhtme seinast, et elada askeetlikus rahus üksnes leilist ja mustikatest, kuid unustas arvestada klatshihimuliste saarlastega, keda immitses õuele igast ilmakaarest. läbiv uudis: mandrilt kuressaarde reisis keegi kass. mes sa vahid, tösilugu!

kass saabunud saarde nagu vanad eestlased, karastunult ja kammitud sabaga. mingit tallinna könnide kombel soojas autos lebasklemist ei toimunud. asi oli nii: 
                                                                                                                                            rännumees eraldus peremeeste masinast pakaselisel veebruarihommikul, kustutades jäljed värske lumega. kassidele omaselt liikus ta edasi omapäi, lihtsas moonakotis sisekaemus, tükike suitsuribi ja villane sokk saba soojendamiseks. esimeste sulavete paiku vestis rändur parve ja liikus muretult üle vee, meelelahutuseks vilepillil lustlikke lugusid puhudes. köik läks ölitatult! nagu plaanitud, saabus kass saarlaste sekka pööripäeval esimeste tulikate aegu. ka suitsulesta hooaeg oli ootamatult parajalt alanud!

vangutasime saarlasi kuulates päid. kassiriigis pole sellises rännuviisis ju midagi iseäralikku, aga näe, saarlased rõõmustasid ja panid asja kohe lehte. peale meteoriidisaju kord ometi jälle midagi põnevat! tegu oli muidugi amatööridega, sest oma ala asjatundja leidnuks vapra ränduri meelespidamiseks hoopis kohasema viisi.

palju polekski vaja. lihtne ausammas - 2x4 meetrit, vinnutatud, suitsuvorstist. soome turistidele näksimine ja patsutamine keelatud.

word of the day: nieuws - uudised

11. juuli 2012

tallinna hullud puhkavad

laupäeval oli tallinna hulludel vaba päev. ilmselt toimus seewaldis suvine lutikatõrje ja asunikud saadeti jalust ära, sest kaks tükki oli ka mulle sappa sokutatud. mida üks hull vabal õhtupoolikul ikka teeb? varitseb kohvikus ja vanalinnas. mina olin kahjuks sel ajal samuti seal.

esimesega põrkusin tammsaare pargis maasikaid süües. tuulutusel kodanik potsatas pingile ja suunas oma kondised kämblad ahnelt mu marjatuutu suunas. nihkusin sisisedes pingiserva poole, kuid nälkjas ei jätnud jonni ja libises järgi, ahne käsi õieli. lisaks oli ta ametis enda tutvustamisega. nimelt oli maias ivan päevaks tallinnas ja otsis neidusid, kellega pisut tantsiskleda. ivan oli üldse suur diskomees, kuna elas vahepeal moskvas ja seal tantsisid vabadel õhtupoolikutel kõik. nüüd tunduski talle, et partner on leitud ja pani keelt limpsates ette põõsa taha harjutama minna. mulle hull ivan eriti ei meeldinud.

piidlesin lootusrikkalt ümbrust, et ehk möödub parajasti mõni kuulus tantsijanna, kellele tantsiv ivan kallale ässitada, kuid näha polnud kahjuks kedagi. viimases hädas nihkusin minema täiesti ebaelegantselt, halvates ivani tähelepanu maasikate mahapoetamisega. seni, kui maniakk marjadega pingi all kügeles, olin mina juba läinud.

põgenesin lihtsameelselt wabaduse kohvikusse taastuma, kuid hullud olid vahepeal ka sinna jõudnud. üks nokkis näiteks kõrvallauas nina. eeldasin esialgu naiivselt, et tegu on hariliku linlasega ja lugesin rahulikult raamatut, kuid koll ei jätnud jonni. mida neiu õige loeb ja kas seda raamatut võiks ehk ka pisut lähemalt uurida? no miks nii tõredalt? äkki korraks ikka piiluks? niimoodi natukene?

andsin rumalasti alla ja kõik läks valesti! naaber võttis raamatu ja hakkas seda aeglaselt mööda kaaneserva nuuskima. asi selge - uus kodanik seewaldi aladelt!

linnaloal hullul polnud kiiret. ta nuusutas raamatut ka piki selga ning tagumiselt lehelt ja see kõik toimus väga aeglaselt. seejärel murdis kodanik raamatu lahti ja limpsas ettevaatlikult teksti. ja siis juba julgemalt.

sellise rumaluse peale läks mul süda täis. tahtsin kurjalt ulguda, kuid avalikult ei saanud, nii et haarasin hoopis raamatust ja kukkusin kangutama. kohvikulised ei pannud mu võitlusi  tähelegi ja käitusid, nagu midagi poleks juhtunud. s i i s   ma saingi kõigest aru! ka nemad olid tuulutusel ja ootasid lihtsalt oma järjekorda! tervel kohvikutäiel hulludel oli plaanis mu raamatut limpsida ja nuusutada!

otsustasin otsekohe limpsivate maniakkide objektilt lahkuda. kangutasin köite naabrilt ja kappasin üle väljaku linnavalitsuse suunas. kes muu mind ikka tallinna hullude käest päästab, kui mitte nende lähedased sõbrad ja tuttavad, kes kaimude käitumist hästi tunnevad, kuid meedia tähelepanu all ise eriti hullu panna ei saa! kahjuks oli uks kinni. ilmselt olid nemadki vaba päeva puhul kohvikus.

kahtlemata veedeti väljakul õige meeleolukas õhtupoolik. anekdoodimehed, kes hullusid tühja basseini hüppamise pärast narrivad, saanuks sealt kindlasti ohtralt värsket kraami. vabadusesamba otsast saaks teha täpsushüppeid otse varblase kohviku kokteilidesse. kes sukeldub viinapitsi, saab järgmisel nädalal jälle linna peale tuulutama!

word of the day: gek - hull

6. juuli 2012

universum koputab uksele

kosmos saatis mulle täna päev otsa sõnumeid. teemaks: ungari.

alustuseks põrkusin linnas kunagise ajalooõpetajaga. ma ei imestaks, kui see mees magab ajamasinas, sest ta mäletab kõike ja pole vahepeal karvagi vananenud. 10 aastat hiljem liigub ta endiselt kollaseis sokis trollis number 3. aga legendaarne on ta hoopis seetõttu, et on tallinna suurim ungarlaste sõber.

nimelt jutlustas mees juba 20. sajandil, kuidas inimkonna intellektuaalseks päästmiseks pole tarvis muud, kui armastada ungarit. maailmasõjad ja rooma riik võisid ju päästa semestrihindeid, kuid 1956. aasta ülestõusu tundmata polnud kellelgi iseseisvaks eluks erilisi eeldusi. selgelt pikatoimelisi kodanikke töötles mees õige ettevaatlikult ega torkinud neid enam kui hädasti tarvis. egeri tähtedest  piltide vaatamisest polnud neist nagunii rohkemat loota. eks ole ilmas tarvis ka küünetehnikuid ja turvamehi!

teise sõnumi saatis kosmos raamatupoes. nimelt selgus, et keegi Paul on ungarist hiljuti uue raamatu keevitanud. ma ei imestaks, kui tegu on ajalooõpetaja hea tuttavaga, keda, nagu paljud ehk mäletavad, oli tal arvukalt.

õhtu lõpetuseks saabus sõnum number kolm otse vanemate külmkapist. moosi ja juustu vahel lebaskles rull budapestist! päevasündmustest karastunult ma isegi ei imestanud ja haukasin rulli tundetult nagu näljane loom. polnud paha!

muidugi võib vabalt olla, et see kõik on karma ja kosmos tahab mulle lihtsalt midagi öelda. et äkki saab homme lõunaks guljašši?! paulo coelho raudselt teaks, mis värk on.

word of the day: hongarije - ungari

4. juuli 2012

pulmahooaeg avanes

kuna on suvi, juhtub asju! mitmed neist asjust on seotud sellega, et võetakse mehi ja naisi ja siis saab pidu. no näiteks eelmisel nädalavahetusel juhtuski amsterdamis täpselt niimoodi - sõber thijs võttis omale ühe hollandi naise! õnneks on hollandi naine ka meie sõber. kõik oli aus: esialgu oldi hardad ja lõpus pummeldati nagu loomad. enamik kodanikke riietus õhtu vältel tantsumaikadesse (no oli kord selline pidu). sai kooki ja liha.

eesti pulmas ollakse vist tavaliselt siuksed vaguramad, aga päris kindel ei saa olla. näiteks järgmisel nädalal võtab omale mehe üks mu väga suur sõber, kes oli eelmises elus üks kass. no seal pulmas saab raudselt tsirkust! kindlasti pakutakse ka kõvasti kvaliteetset vorsti ja vahukoort. ma ei imestaks, kui pulmaisa nimi on Artur, kes oli eelmises elus teadagi kes. uuh, põnev!

ebavagura eesti pulma pidamine võib vabalt käia veel niimoodi. need sõbrad võtsid end üksteisele juba jube ammu ja on ikka muudkui rõõmsad. mike mäletab toonast pidu erakordse kirkusega veel seetõttu, et kohtus peopaigas esmakordselt eesti saartel hästituntud rästasuuruste sääskedega.

uued pulmasääsevaatlused juba järgmisel laupäeval.

word of the day: ik houd van jou! - ma armastan sind!

15. juuni 2012

ohtlik elu tartu linnas

õud! anne kanalis suples püüton! rohkem mina sinna linna oma jalga ei tõsta.

nimelt on keegi naiivne inimene (kindlasti mõni poliitik) tartusse suve elavdamiseks roomajad kutsunud. krokodillid ja maod ei lasknud end muidugi kaks korda paluda, vaid tulidki ja käivad nüüd igal pool ujumas! mingeid supelpükse neil muidugi pole. keskmise püütoni kombeid arvestades ei imestaks ma absoluutselt, kui nad jõkke ka hulganisti junne jätavad. tere, suvi!

poliitik arvas ilmselt, et saabuvad mingid krokodill gena kaimud, kes kaarsillal saba kõlgutades lõõtspilli tõmbavad ja lastele tasuta apelsine jagavad. aga nad ju ei ole sellised! kes küll räägiks poliitikule, et krokodillid söövad inimesi? püütonid kerivad end samal ajal lambipostide otsa, et sealt siis möödujatele lõustu teha ja pähe sülitada. ja on ainult aja küsimus, millal avastatakse werneri kohviku sokolaadikoogid! hea tervisega krokodillile pole nädala tordivarud mingi küsimus. pärast longib emajõe äärde kiikuma ja seedib.

küll on hea, et tartust on siia 186 kilomeetrit. tallinnasse roomamine võtab kindlasti vähemalt päeva, lisaks veel kükita grilli burksipeatus, jäätisesöömine mäo ristis ja pildistamine monumendi ees. pealegi elan ma siili tänaval, kuhu ei tõsta oma jalga ükski mõistlik uss. ukse peale maalin eriti õudse siili pildi. tulgu, kui julgevad! mina olen valmis.

word of the day: slang - madu

12. juuni 2012

maskis mees voodis, aga kassi njeetu!

ärkasin öösel väikseks pissipausiks ja pidin ehmatusest peaaegu lambi otsa hüppama. voodis lebaskles maskis mees ja nohises magada! mõtlesin esialgu, et tegu on mõne nupuka murdvargaga, kes ukse alt tasakesi tuppa on imbunud ja siis pisut ootamatult ära väsis. tegelikult see muidugi nii polnud. maski sees oli hoopis üks hollandlane, kes peatub siin juba ammu ja end enamasti kaunis eeskujulikult ülal peab. väikest kaeblemist ikka esineb, aga see on mööduv. kaeblemise põhjus juunis: öösel ei lähe pimedaks!

õnneks on see hollandlane taibukas ja tõi endale poest maski. olin põnevil - maskides meestel on sageli külgi, mis on sellised huvitavad. mõned lendavad või ronivad seintel, teised sõidavad musta lipu ja karja ahvidega merd ning röövivad rikkaid kolle!

nii et mask on cool. mul on ainult õudselt kahju, et sellega ei antud kaasa elusat kassi (vaata pilti). võib-olla neil on seal maskipoes masu ja kõik kassikraanid keerati kinni? samas on mul tunne, et isegi koonritelt eesti poemeestelt õnnestuks neid hankida - seda tuleb teha lihtsalt diili korras! näiteks võiks vabalt olla nii, et kuue maski peale saaks tasuta elusa ja liigutava kassi!

on kellelgi veel kodus kaeblevaid välismaalasi, kes tahaksid endale eestimaa öödeks maske? ma võiks neid kokku osta ja jagada! kass jääb iseenesestmõistetavalt mulle. nime panin juba ära. Siim!

word of the day: zorro - zorro

1. juuni 2012

ni hao! ja ühed füüsikud.

kui kavalad keemikud mul mullu  naha üle kõrvade tõmbasid, lubasin endale, et selliste teadlastega mina rohkem ei räägi. kahjuks läks mu plaan nurja. seekord kohtusin salakavalate kiusukottidega otse hiinas. grupi spetsialiteet: biofüüsikud.

biofüüsikud on need mehed, kes laborite katvate kardinate taga inimkonnale uusi konte ja kudesid keevitavad. lisaks teavad nad kõike sellest, kuidas inimesi seestpoolt pildistada.  nagu näha, on tegu äärmiselt kahtlustäratava grupeeringuga. samast suguharust mis keemikud, nii et midagi üllatavat siin pole.  nädal aega nuudlisöömist oli mu tähelepaneliku kirjastaja-aju lihtsalt nii töntsiks muutnud, et mul polnd oidu neid kohe varitsema asuda!
üldse arvasin miskipärast, et hiinamaal on kõik siivsad. ontlikud papid (kus on teadusnaised?!) liikusid susside sahinal mööda konverentsikoridore ja piilusid silmanurgast üksteise nimesilte. häbelike ligimeelitamiseks oli mul kaasas terve koormatäis raamatuid ja ajakirju, ning isegi üks elus hiinlane, aga ei midagi. mitte keegi ei astunud mu boksi! uuringusaladusi ei tahtnud samuti keegi eriti paljastada. olukord oli nigel.
ikaldus kestis seni, kuni ma ühe ameerikamaa professoriga kohvile läksin. tagasi jõudes tundus, et vahepeal oli majja tunginud tuulispask ja kõik ajakirjad minema puhunud. tegelikult see muidugi polnud nii. mu tähelepanelikud spioonisilmad märkasid peagi mitmeid punastavaid biofüüsikuid, kes hiilisid ringi, minu ajakirjad ja pastakad kaenlas. ise tegid muidugi jumala ausameelset nägu, et mina pole võtnud! aga mina teadsin ja räägin nüüd teile ka. su majas elab biofüüsikuid? SAHTLID LUKKU!
koos näpatud noosiga viidi kaasa ka mu visiitkaardihoidja. õnneks oli selle sisu eelnevalt ettenägelikult eemaldatud ja kenasti lauanurgale jäetud, kivike raskuseks peal. ma usun, et Liu’de peres (delegaatide nimekirja alusel 15% tõenäosus) on nüüd pidu, ja tõhus koht, kus kaardikesi hoida.

tegelikult on see kõik muidugi okei, sest noh, kraam oligi laialijagamiseks ja hiina tuulispasa võimalust ei saa iial välistada. lihtsalt järgnevatel päevadel pidin ma biofüüsikuid, hammas verel, ilma erialase materjalita mööda konverentsi jahtima, ja teadusuudiste välja peilimiseks pole see meetod eriti jätkusuutlik. õnneks oli mul amsterdamist veel pisut noosi kaasas. pole ju saladus, et teadlase päev on läinud erakordselt hästi korda, kui kuskilt õnnestub hankida näiteks puukingakleepse või hollandi kaneelikaramelle. kolm päeva hiljem jätsin kommi lutsutavad füüsikud lõputseremooniale luid lahkama ja kirjutasin hotellis valmis eesrindliku ülevaate tuleviku tehiskonditeadusest.
sõgedale ahnitsemisele hakkasin aga läbi sõrmede vaatama niipea, kui füüsikud mind õhtust õhtusse  hiina õhtusöökidele transportisid ja kõhtu lihaga täitsid. ühes restoranis sõime parti number 18932, sest neid loetakse seal juba üle-eelmisest sajandist peale. 18932 parti!
väike biostatistiku ja ahnepäitsu geen ikka kuskil justkui tegutseb.

word of the day: pekingeend – pekingi part

4. mai 2012

estonian air ja õudsed linnud

estonian air pani lennukitele linnunimed ja üks neist on nüüd jäälind. see on ju õudne fopaa!

ma ei tea, kas lennumehed on eesti lasteteatri minevikuga tuttavad, aga kunagi mängiti draamateatris etendust nimega Lobasuu ja pingviin, kus figureeris muidu ohutute tegelaste hulgas ka üks väga vastik jäälind. tema verejanulisi kaime nägi mu väike vend hiljem nädalate kaupa magamistoa kapi taga. on täiesti võimalik, et ta pole śokist veel tänaseni päris taastunud.

mis ma estonian airi meestele öelda tahan, on lihtsalt see, et toonane jäälinnupublik on 2012. aastal parimas lennusõidueas ja teil võib seal vabalt ette tulla, et mitte keegi ei taha jäälinnulennukiga lennata! kui just peab hädasti selline nimi olema, siis kriipige vähemalt kleeps lennuki seinalt, sest muidu võib vabalt juhtuda, et reisijad panevad lennuki juurest plehku. see käib näiteks nii:

lennujaama siseneb esinduslik ärimees ja otsib i-padist e-pileti. jäälindudega on ärimees draamateatri aegadest hästi tuttav.
jäälindudega hästi tuttav mees: 'tere päevast. mul oli lend amsterdami kaudu new yorki. palun saatke pagas otse sihtkohta.'
lennujaamatädi: 'tere tulemast lennule! siin on teie pardapilet ja kohvrisedel, pagas siis otse new yorki. soovin teile ilusat lendu! te lendate meie uue jäälinnulennukiga.'
jäälindudega hästi tuttav mees: 'õõõh.... õõõõmm. khmm. a-ga ma ei tahaks. khmm.'
lennujaamatädi küsiv pilk.
jäälindudega hästi tuttav mees: 'et selle jäälinnuga... ma ei tahaks. õõõ. kas muid lennukeid ei ole? aga ma tulen siis parem mõni teine päev tagasi. nägemist!'
lennujaamauksed avanevad ja sulguvad väga kiiresti. jäälindudega hästi tuttav mees kihutab ootamatult vilkalt esimesse taksosse.


ps. kui juba hoiatamiseks läks, siis soovitan vältida ka öökulle. lisaks sellele, et tegu on väga kahtlustäratava linnuga, kes tegeleb pimedal ajal jumal teab millega, on mitmed öökullid tuntud ka hirmutavalt viletsa kirjaoskuse poolest. ÖKUL? filoloogid ja kirjanikud sellise lennukiga kohe kindlasti ei lenda. kõik läheb valesti!

2. mai 2012

vargus päise päeva ajal

õud! mu kodus tegutseb lusikamees ja ma ei tea, kuidas teda tõrjuda. kellel on kogemusi? te teate teda küll.

lusikamees on laialt levinud sokimehe kuri kaksik - sama sugukond, kuid ohtlikum, moodsam ja muteerunum liik. jama tuleb mõlemast.


sokimees tegeleb nimelt sokkide minema-imemisega. töö käib sokibandiitidele omaselt tasakesi ja ühekaupa. eelistus on värvilistele, kuid rasketel aegadel käivad ka hallid. hiivatud sokid haihtuvad ega jäta maha ühtki varbajälge, haisust rääkimata.

aastatepikkuste empiiriliste vaatluste tulemusena võin üsna kindlalt väita, kus sokimees oma noosi EI PEIDA. niisiis, sokimees ei peida noosi:
a) pesumasina trumli taga augus,
b) vannitoa ümbruskonna õnarustes,
c) voodi all, baarikapis ja riiuli taga,
d) auto partatsokis, radiaatoris, käekotis, juhtmehunnikus ega orhideepotis.
veel ei peida sokimees sahtlisse, padjapüüri või dushikabiini taha. ülejäänud kohtadesse pole ma otsingutega veel jõudnud, kuid ausa detektiivi kombel alla ka ei vannu! ahnitsev sokiimeja tuleb kinni püüda.

nonii. see oli siis sokimees.

hoopis hullem lugu on selle teisega. vaadake, lusikamehel on nimelt vastik komme kõrvaldada lusikaid. mida uuem ja säravam, seda kindlam, et pikalt see laokile ei jää. kolisin hiljuti uude koju ja võtsin kaasa kolm karpi peeneid teelusikaid. arvake, mis sest kõigest alles jäi? võinoad. suppi võime imeda potist kõrrega.

vilets on veel see, et lusikamees on kokku ahnitsetud vara varjamisega hullumoodi vilunud. kui sokiimeja käitumine annab arvukatest tagasilöökidest hoolimata vahel siiski kõnekaid vihjeid, siis seda, mida teeb oma noosiga lusikamees, mina ei tea. mitte keegi ei tea!

palume hardalt - kui keegi on nende meestega kokku puutunud, siis olge kenad ja andke nõu! selle, kes lusikamehe nurka surub, kutsun kohe koogile! seda süüakse õnneks ka kahvlikestega. kahvleid on meil terve kapp täis!

word of the day: lepel - lusikas

30. aprill 2012

loodus möllab! uuringud.


maailm on hulluks läinud. loomad ei taha enam metsas elada! hiljuti kolis piritale karu ja nüüd on tunginud linna juba uued loomad. inimesed, eile käisid mustamäel põdrad!

ise olen muidugi pisut pettunud. eile öö katva varju all mäkki burksi järele hiilides ei kohtunud ma äärmiselt soodsatest oludest hoolimata mitte ühegi põdraga! vähemalt mõni lapspõder oleks võinud take-away luugi vahel ju pisut ammuda. muidugi võib vabalt olla, et põdrad tulid burksile lihtsalt hiljem ja me ei kohtunud niimoodi jumalasta napilt.

kes tunneb põdraurbanistikale spetsialiseerunud biolooge? siin on uuringuteks ju roppumoodi toorest ja paljulubavat materjali, mida oleks patt maha visata! ise soovitaksin näiteks selliseid asju:

uurimisküsimus: miks loomad ei taha enam elada metsas, kus on mõnus ja roheline?
hüpotees: tallinnasse on tehtud salaja mingi erakordselt põrutav asi, mis mu tähelepanelikel spioonisilmadel märkamata on jäänud. aga põdrad teavad!
materjal ja meetodid: kuna materjal (põdrad) puskleb parajasti metsapiiril, et otsustada, kes järgmisena linna saab, siis tuleks minna salakuulama, mida nad linnas nägid (meetod). lihtne!
arutelu: kui põhjalikult salakuulata, pole arutada midagi.
edasised uuringud: kui põhjalikult salakuulata, pole pärast enam uurida ka midagi.

teeme nüüd kiiresti koostööd või varsti on järjekord ukse taga ja kõik tallinna võõrasemad süüakse otse peenrast! pealegi tahaks hirmsasti jaole saada, mis põdrad siit leidsid. käivad tivolis ja jazzkaarel?

word of the day: invasioon - invasie

18. aprill 2012

pühendusega kõigile nõunikele


mul on teile kolmapäeva puhul verdtarretav muusikaline üllatus! (tsekkige nüüd videot).

no kas pole mitte õõvastav meesterahvas? siin on ju puhta kaugelt näha, kust noor ulfsak oma hullupilgu on saanud. kõik on peres veits imelikud! roppumoodi andekad ja hüppavad kõrgele, aga ikka hakkab õudne.

tuttavate nõunike read võtavad ausalt öeldes samuti olemise pisut kõhedaks. rääkige välja - kes toimetavad veel öö katva varju all salakavalaid ja hauataguseid tegusid?  ma ei imestaks, kui nii mitmetelgi teist on peidetud kappi sadu terava ninaga susse! öösiti käib arutu kepslemine, ordenid rinnas? AI VARAVAI!

noh, köhige tõtt! kes on nõunik? kes veel laulab?

word of the day: vreselijk - õudne

13. aprill 2012

kevadised märgid ja Vello

tundub, et ilmajumal on eestlastele ka tänavu halastanud, sest esmaspäeval tuli kevad! aastaaja vahetumisest annavad selgesti märku ka õuel uluvad varesed. üks selline käis mul eile rõdul. silmitsesime üksteist uudishimulikult (mina varest, vares minu vorstivõileiba) ja saime kohe sõpradeks. jätsin öö katva varju all Vellole (sest nii on nüüd ta nimi) ka pisut suitsuvorsti. hommikuks oli noos otsas! kui haisu ei saanud ninna just mu ebamaiselt vorstilemb peika, on selle varesega sõprus loodud. kes teab, mida Vellod veel söövad?

sellega meenus mulle, et kuulsin hiljuti ka ühest kevadega spiooniks transformeerunud kassist. kodanik peatub sõprade juures amsterdamis ja käitub juba nädalaid õudselt ebaharilikult. mingi tavaline kassielu teda üldse ei huvita! igal hommikul kammib kass pea ja väljub väljapeetud pilgul salapärastele kassitegudele. sellele, kus salapärased kassiteod aset leiavad, pole sõbrad jälile saanud. jälitajate maharaputamine on käkitegu: kass teeb kiire haagi vasakule aiataguse põõsa alla ja lihtsalt haihtub. sõbrad on korduvalt uurinud, kas roosipõõsa all pole mitte auku maailma sisemusse, kuid näha pole midagi. surnud ots!

õhtul naaseb haihtuv kass salapärastelt kassitegudelt ning isegi ei hinga oma ettevõtmistest. elukas paneb kivinäo ette, istub nõudliku pilguga majapidamispaberi rulli kõrvale ja võib ka pisut sisiseda. sõpradel ei jää sellise asja peale muud üle, kui kass  ettevaatlikult kuivaks patsutada ja siledaks harjata. järgneb kõhu täitmine kvaliteetse lihaga ja vetruvad hüpped diivanil. õhtu lõpuks näivad nad peaaegu sõbrad.

aga tegelikult see ei ole nii! hommikul on kass nagu üks mees tagasi peegli ees. saba kammitud, järgneb kivinäoga lahkumine uutele salapärastele kassitegudele.

kellel on ideid, mida see kass päevad läbi teeb? meil kõigil on hirm nahas.

word of the day: lente - kevad

29. märts 2012

ETV tutvustab: jätkusuutlik mesinik

küll mul on hea meel, et ringvaate anu ja marko kombekate kodanike kõrval rahvale ka hulle ja kõrilõikajaid tutvustavad. nii näitasid nad hiljuti üht memme, kes kõik eestimaa mesilased moosiks ja hautiseks plaanib keeta.

külaline lebaskles häbitult kodusel stuudiodiivanil ja jutustas keelt limpsates, kuidas ta kevadeti ikka pisut mesilasi sisse teeb. eriliselt maitsvad olevat sellised kuivatatud ja krõbedapoolsed. ennast pidas memm muide absoluutselt jätkusuutlikuks kodanikuks.

nagu bandiitidel ikka, oli ka libamesinikul varuks mitmeid nupukaid vabandusi. krõbedad mesilased aitavat suurepäraselt lühinägelikkuse, potentsiprobleemide ja liigesevalude puhul! ma ei imestaks, kui memme sõnul kannataks mesilasdieediga kasvatada kukla taha ka kolmanda silma.

lisaks oli tal mitmeid leidlikke paljundusplaane. pika ja hulluvõitu juttu võib kokku võtta järgmiselt: taru maja taha metsa, mesilased kosuma. nii kui pojad suured, läheb mahanottimiseks! õhtul restile - hommikuks krõbedad.

õud! pole kahtlustki, et jaanipäevaks on see ablas kodanik pintslisse pistnud kõik eestimaa mesilased. mõned ripuvad ehk veel krõbestudes kuivatusrestil ja korisevad tasaselt õudset lõppu oodates. ma ei imestaks, kui memm sööks ajaviiteks ka sääski ja põrnikaid. sellist aplust juba seevaldis ei ravi.

apla memme teod tegid morniks ka peika, kel on mesilastega teadagi eriti südamikud suhted. mike'i pole näha olnud juba õhtu otsa, nii et ma ei imestaks, kui ta parajasti ihutud labidaga järvamaa laantes memme püüab. öö tulles istutakse üheskoos metsmesilastega lõkke äärde ja keedetakse saak moosiks.

hommikusöögiks on pannkoogid. kellele mee, kellele moosiga.

word of the day: bij - mesilane

18. märts 2012

nipid liiklemiseks tallinnas

täheldasin hiljaaegu, et aastatepikkune liiklemine amsterdami jalgratastel on halvanud mu sõiduoskused. asi on tõsine, sest kohtun igapäevaselt kümnete kodanikega, kes mulle foori taga silmi pungitades lõustu teevad. esialgu lehvitasin muudkui rõõmsasti vastu, sest pole iial kindel, kel võib olla tagaistmel näiteks sünnitavaid naisi. vallalised kiirustavad ehk jälle leegitsevat kööki kustutama või kohtumisele pruudiga?

peale kuut empiirilist nädalat hakkab mu optimism  paraku murenema. jõllitajatel pole otsa ega äärt! ükspäev põrnitsesid mind tagaistmelt isegi kaks paari kurje lapsesilmi! närisin huult ja ulgusin hirmust.

täna hommikul haarasin neil kõigil sarvist ja leiutasin kiusajate vastu rohu. edaspidi võib mind autoroolis näha üksnes jänesemaskis! katsugu veel keegi lõustu tehes jänest irriteerida. sõuan tasakesi, mask peas, mööda linna ja viibutan kiusajatele tüünelt kõrvu! ette tuleb vaadata vaid lihavõtete ajal, sest shokolaadimune pommivate lastega nalja ei ole.

võibolla olen siis hoopis mõni uss. selline sirgjooneline, aga sõbralik.

word of the day: verkeer - liiklus

1. märts 2012

hurraa!

aasta teises pooles saab lõbusate leemurite viguri- ja kiusutegudest ka paberil lugeda. kakaaja raadost!
http://tnp.ee/uudised?id=75

word of the day: mijn eerste boek - minu esimene raamat

25. veebruar 2012

saunasõltuvus ja mis sellega teha

tulime vahelduseks soome. elu on hea! päevad koosnevad suusast, saunast ja šokolaadist. mõnedel tuleb mäelt vahel ka suuskadeta alla veereda, kuid sellest pole midagi. pealegi saab all baaris vorsti ja viinakakaod! lisaks oleme me sellised mitmekülgsed - sel ajal, kui ühed baaris jalga puhkavad, veristavad teised mäe otsas väikelapsi. ega me siis meelega. põrkumisi ikka juhtub!

häid asju on veel. koduõues on meil näiteks tünn, kus saab istuda ja kuuski vaadata. viimasel ajal on saunatünn pidevalt ülemeelikuid kodanikke täis. mul on ainult üks mure! olen nimelt pisut ärevil, et peika tünnist välja õngitsemiseks ja tallinnasse transportimiseks läheb vaja õudselt palju tööriistu. no näpitsaid ja kange kulub raudselt! häda korral võib vabalt olla kasu ka kirvest. sõjaplaan A on nimelt järgmine: kirvega raiume tünni ja võibolla isegi et voolikusse augu. kõik vesi voolab välja! meie kalkulatsioonide alusel peaks paljal kodanikul tünnis peagi kõhe ja kuiv hakkama. siis teatamegi mike'le, et järgmist sooja vanni saab tallinnas. no kas me pole nupumehed?!

plaan B on see, et meid on siin palju! targemad räägivad, et isegi vastupunnivate peikade saunast ja tünnist eemaldamine ei tohiks võtta väga kaua. no jumalast paljudel on kogemusi! viimase häda korral toome ta ära koos tünniga. tühja augu täidame kuuseokstega. easy!

word of the day: verslaving - sõltuvus

21. veebruar 2012

hüvasti, sõber!

eestisse kolimise eel kutsusime sõbrad baari. kohal olid kõik peale nende, kes on kassid (sõbrad peikaga) voi oravad (sõbrad minuga), ja tsirkust muudkui sai. hüvastijätt Pealikuga osutus seevastu ootamatult valulikuks. see on nimelt üks kass, kelle juures peika ülikoolini elas. lemmiku lahkudes võttis kass majja elama vanemad. õnneks on nad mõistlikud ega sigatse rohkem, kui vahel harva vihmastel õhtupoolikutel. selline harmooniline kooselu.

nagu karta oli, pani pealik uudist hirmsasti pahaks. kass tegi nädal otsa väga halvaendelist määgimise häält ja koputas kõigile ustele, mis teda peikast eraldasid. kurvastamine kassi moodi on ikka õudne asi! pealegi pole naljaasi magada, kui keegi karvane kodanik punkt kuus hommikul su ust töötleb. kuna peika on selline heasüdamlik, tegeles ta terve lennueelse nädala kurvastava kassi lohutamisega. see polnud mingi lihtne amet, sest pealik oli endast  täitsa väljas. sorgus kassi patsutamine osutus täiskohaga tööks. nädala lõpuks olid meil kõigil peopesad villis!

viimasel õhtul toimus peikal pealikuga südamest südamesse jutuajamine. mind tuppa ei lastud. luurasin ukse taga nagu elukutseline salakuulaja ja isegi ei hinganud. vahepeal sõin väga tasakesi iiriseid ja muudkui salakuulasin. uks oli õige pisut irvakil, aga ma nägin kõike!

mike patsutas õrnalt sorgus kassi ja seletas hellalt, et läheb nüüd mõneks ajaks ära. pealik luristas häbitult nina ega teinud lohutusi kuulmagi. olukord oli ikka täitsa hapu. tahtsin juba tuppa tungida, et oma armastav mees tatistava manipulandi käest päästa, kui kostma hakkas ootamatuid helisid. mike vilistas pealikule hüvastijätulaulu! sõnu ma ei kuulnud, kuid teadsin küll, et viis räägib sellest, kuidas kedagi hirmsasti armastatakse ja varsti kohtuvad nad taas. mul tuli seal ukse taga luurates pisar täitsa silma.

laul oli meeltmööda ka pealikule. elukas lõpetas tatistamise, kuivatas käpaga silmad ja hakkas peikaga õnnelikult kaasa vilistama. lõi isegi esikäpaga takti! vurrud ja saba tegid laineid. itkuvast hädalisest oli saanud ootamatult reibas moosekant. no täitsa tsirkus bartseloona!

see oligi siis see koht, kus ma aevastasin ja mind tabati. vilistav kass heitis külmaverelise pilgu uksele ja puuris mind jäätunud laserpilgul otse silmakoobastesse. ulgusin hirmust. mike oli parajasti ametis refrääniga ega pannud tähelegi, kuidas halastamatute silmadega kass mulle näkku sisises. algas uus salm. pealik pööras armastava pilgu tagasi mike'ile ja vilistas edasi terve oktaav kõrgemalt. falsetiga! sulgesin ukse ja põgenesin magamistuppa. las laulavad, kui tahavad!

ega ma rohkem ei teagi, kui et järgmisel hommikul lendas mike minuga siiski tallinnasse ja sisisev kass jäi amsterdami vanemaid pidama. loen hirmuga päevi, sest aprillis kohtume me taas.

võibolla peatun ma sel korral kindluse mõttes hotellis. pealikule saadan kaardi ja t-särgi. freddy mercury pildiga!

word of the day: liedje - lauluke