29. jaanuar 2018

wanted: täiuslikud rotid

kohtusin täna internetis täiusliku rotiga, kes käib ise duśi all ja peseb end seal seebiga. lisaks paistab rott kasutavat mingit eriti vinget pisaravaba śampooni. ma olen kindel, et see pole mingi johnson & johnsoni toode, vaid hästi varjatud saladus, millest meie, inimesed, ainult unistame. #nomoretears!

selle śampooni ostaksin ma kohe, ütlesin ma vennale, kes isepeseva roti youtube'ist välja kaevas.

ma ostaksin hoopis selle roti, arvas vend. eriti kui ta liiga palju vett ei tarvita.

selline mõistlik rott keerab kindlasti hambapesu ajal kraani kinni, mõtlesime koos. rohkem polnudki vaja, hammas läks kohe verele. nüüd peame plaani, kust neid pesevaid rotte rohkem saaks. hea, kui nad tuleksid kogu perega, et oleks lõbusam, ja veel võiksid nad olla sellest liigist, nagu see ratatouille'i oma - teeksid süüa ja valvaksid maja, nädalavahetustel tantsiksid ja kannaksid lahedaid mütse.

me harjutasime nende jaoks tervituslaulu ka. see kõlab nii:

hea roti jaoks on valla mu uksed ja mu hing.
mu silmad ja mu kõrvad ja mu perekonnaring.
kui tahad, tule alati! ma ootan, aken avali! 

rohkem polegi midagi öelda. tulge, rotid! me ootame teid!

1. jaanuar 2018

2017 raamatutes


tänavu oli erakordselt hea lugemis- ja halb kirjutamisaasta. kohe räägin, miks, aga kõigepealt,

lemmikud!

värsked ja pöörased junot diaz ja geoff dyer. iga ilma ja tujuga nauditavad calvino ja queneau. mavis gallanti lühijutud. siri hustvedti ja neil gaimani uued esseekogumikud. eestist maarja kangro, mudlum ja urmas vadi, ning eva koffi ja anna-maria penu uus noos (rohkem noori vingeid naisautoreid!).


lasteraamatud: jo nesbo, olga volkova rebaseraamat ja grigori oster! ma ise ka ei usu, et mingi arvutamisraamatu peale nii leili läksin, aga midagi pole parata, läksin KOHE! selle osteri vallatu matemaatika abil õpivad arvutama isegi eriti andetud (nimesid ei tahaks nimetada). näiteid: mitu ranitsat on tarvis, et transportida kooli 267 siili, kui ühte kotti mahub 12 siili? täpselt nii - täiuslik raamat! lisaks 327 ülesandele on seal ka fantastilised pildid ulla saarelt, mida tasub uurida tähelepanelikult nii lähedalt kui kaugelt. ulla pildid on ka indrek koffi raamatus ma elan hästi, kus õpetatakse, kuidas hästi elamiseks hea sõber olla ja semudele kirju saata (elagu sõbrad ja kirjad!). hästi südamlik on anti saare pildiraamat külaskäik anna ringi piltidega, mille sees on suured augud ja labürint! ja siis muidugi  professional crocodile (giovanna zoboli), mis räägib ühest professionaalsest krokodillist. ma rohkem ei saa ära rääkida, muidu pole teil põnev.

raamatud reisivatele inimestele: prantsusmaa visiteerijatele philippe delerm'i väikesed naudingud indrek koffi suurepärases tõlkes ja viini sõpradele florian illies'e 1913. aasta suvi. jan kausi kaart ja teekond pani mõtlema ka lähematele radadele, läheduste raamat niisamuti.

kirjutavatele inimestele võiks meeldida loomingu raamatukogu sarjas ilmunud jean-philippe toussainti 'tung ja kannatlikkus', milles leidub päris palju häid nippe ja kenasid mõtteid.

ja siis muidugi novellid, kuna hakkasin neid tänavu ise ka tasakesi treima. lemmikud: mavis gallant, gombrowicz, roald dahl ja emmanuelle guattari i, little asylym. arvake ära, kelle hullumajast emmanuelle oma jutustuses kirjutab? täpselt nii. lähimad hullud elavad ikka omas majas, siinsamas esiku kõrval, vanemate toas. imelikest suguslastest räägib muide ka piret raua uus vinge raamat kõik minu sugulased. tundub, et neid on kõigil, me pole üksi!


kirjutamise deebet-kreedit: mõned tähekese jutud ja mu esimene täiskasvanute jutt loomingu detsembrikuu numbris. härra klaasi pöörane muuseum seadis end ka kevadel raamatupoodi sisse.

muud suurt polnudki, järgmisel aastal saab rohkem uut noosi. pikutamise hooaja, iirised keele all, lõpetasin detsembris. värsked pliiatsid on ihutud!

ja nüüd teie soovitused! andke hagu!


eelmised: 2016 ja tagasi.







emmanuelle guattari: i, little asylum
geoff dyer: jeff in venice, death in varanasi
geoff dyer: paris trance
italo calvino: the baron in the trees
andris feldmanis: viimased tuhat aastat
nicole krauss: the history of love
nicole krauss: man walks into a room
nicole krauss: great house
rose tremain: the gustav sonata
marina moskvina: minu koer armastab jazzi
philippe delerm: väikesed naudingud
mihkel mutt: mõtted
witold gombrowicz: neitsilikkus ja teisi jutte
michel houellebecq: soumission
michel faber: fahrenheiti kaksikud
alain de botton: the course of love
kate chopin: virgumine
peeter helme: varastatud aja lõpus
mihkel mutt: französisch
siri hustvedt: a woman looking at men looking at women
neil gaiman: the view from the cheap seats. selected nonfiction
alexander genis: lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra
haruki murakami: colorless tsukuru tazaki and his years of pilgrimage
meghan daum: selfish, shallow and self-absorbed
scott m. peck: the road less travelled
tracy chevalier: girl with a pearl earring
laura esquivel: like water for chocolate
jean-philippe toussaint: tung ja kannatlikkus
jean-philippe toussaint: armastajad
jean-philippe toussaint: põgenemine
arthur schnitzler: armastus ja surm viinis
arthur schnitzler: dream story
arthur schnitzler: leitnant gustl
arthur schnitzler: late fame
karl-ove knausgard: minu võitlus. book 2. a man in love
karl-ove knausgard: minu võitlus. book 1. death in the family
karl-ove knausgard: minu võitlus. book 5. some rain must fall
karl-ove knausgard: my struggle. book 4. dancing in the dark
anais nin: a spy in the house of love
mudlum: tõsine inimene
mudlum: ilus elviira
jevgeni grishkovets: särk
julian barnes: metroland
mavis gallant: paris stories

mihhail bulgakov: a dead man's memoir: a theatrical novel
roald dahl: boy. tales of childhood
roald dahl: going solo
roald dahl: kiss kiss
roald dahl: someone like you
jaana davidjants: minu berliin
amelie nothomb: fear and trembling
amelie nothomb: armastuse sõda
amelie nothomb: jumala lapsepõlv
amelie nothomb: helge nostalgia
loomingu raamatukogu: kolmteist eesti kirja
marguerite duras: the lover
hendrik groen: pogingen iets van het leven te maken
raymond queneau: zazie in the metro
raymond queneau: stiiliharjutused
maarja kangro: pöördumatuse liblikas
maarja kangro: dantelik auk
maarja kangro: hüppa tulle
urmas vadi: kuidas me kõik reas niimoodi läheme
urmas vadi: kirjad tädi annele
urmas vadi: tagasi eestisse
urmas vadi: unetute ralli
anna-maria penu: eesti veri
oskar luts: vaikne nurgake
triin soomets: targa ja rumala jutud
sergei dovlatov: ours: a russian family album
torgny lindgren: klingsor
kätlin kaldmaa: väike terav nuga
gerald durrell: loomaaed pagasis
alessandro baricco: novecento
alessandro baricco: siid
jean cocteau: les enfant terribles
christian kracht: imperium
epp petrone: elust kirju
jan kaus: läheduste raamat
jan kaus: kaart ja teekond
jan kaus: kompass. miniatuurromaan
gerald durrell: linnud, loomad ja sugulased
sara maitland: how to be alone
hermann hesse: siddhartha
guy de maupassant: femme fatale
rainer maria rilke: armastusest
ray bradbury: zen in the art of writing
andrei ivanov: minu taani onuke. tuhk
thomas bernhard: the loser
tiit pruuli: minu maailm
edith wharton: the reckoning
junot diaz: this is how you lose her
junot diaz: the brief wondrous life of oscar wao
jean giono: the man who planted trees
hanif kureishi: intimacy
robert seethaler: a whole life
frédéric gros: a philosophy of walking

eva koff: sinine mägi
martin plaser: üraski hääl läbi küproki
albert engström: anders zorni elu
gregoire delacourt: minu soovide nimekiri
hans platzgumer: serval
stefan zweig: the chess story
kätlin kaldmaa: kaks armastuslugu
kätlin kaldmaa: õnn on otsuse küsimus
justin petrone: peegelmees
eia uus: aasta pariisis
stephen clarke: paris revealed



LASTERAAMATUD:
giovanna zoboli: professional crocodile
davide cali: elle est oú la ligne?
grigori oster: kahjulikud nõuanded
grigori oster: vallatu matemaatika
grigori oster: muinasjutt pisiasjadega
maria parr: vilgukivioru tonje
maria parr: vahvlist südamed
benjamin chaud: le nouveau nid des petits marsus
davide cali: petit inuit et les deux questions
kätlin kaldmaa: halb tüdruk on jumala hea olla
marliese arold: priidu
oliver jeffers: a child of books
jon klassen: we found a hat
kätlin vainola: poiss, kes joonistas kaarte
piret raud: kõik minu sugulased
christine nöstlinger: franzi lood
anti saar: külaskäik
anti saar: pärt ei oska saltot
sinikka nopola: heinakübar ja viltsuss
peter doka: lilla kuningatütar
heidi linde: pym pettersoni äpardunud perekond
jaanus vaiksoo: neli hommikut ja üks õhtu
louis sachar: holes
louis sachar: there's a boy in the girls' bathroom
jo nesbø: doktor proktori ajavann
jo nesbø: doktor proktori puuksupulber
jo nesbø: doktor proktor ja suur kullarööv
jo nesbø: doktor proktor ja maailma lõpp. võib-olla
indrek koff: kirju koer
indrek koff: ma elan hästi
helena läks: kasside salajane pagaritöökoda
kadri lepp: lugu hiirest, kellel polnud kelku
triinu laane: vana katkine kass.
wiktor woroszylski: sinustki võib saada indiaanlane
leelo tungal: pool koera
leelo tungal: sinilillega lumememm
kadri hinrikus: katariina ja herned
olga volkova: mina olen rebane
roald dahl: the enormous crocodile
erlend loe: naiiv.super
erich kästner: emil ja salapolitseinikud
astrid lindgren: hakkaja kaisa
david almond: minu nimi on mina
katarina mazetti: kummitused ja spioonid
michal snunit: hingelind
lara williamson: the boy who sailed the ocean in an armchair
davide cali: cornelius holmes et le caniche des ba(s)kerville

8. mai 2017

usside äratamise päev

kas te teadsite, et 24. veebruaril on lisaks eesti vabariigi aastapäevale ka usside äratamise päev? lugesin uudist lehest ja ulgusin õudusest. kui ulgumine tehtud, tekkis mul kolm küsimust:

küsimus number 1:
miks usse äratada, kui nad ise, täiesti vabatahtlikult magavad? kuna nad teevad seda täiesti vabatahtlikult, võiksidki nad ju pikutada kogu aasta, jaanuarist jaanuarini. kes ussidega sõbrustavad ja neist puudust tunnevad, võiksid usse külastada maa all, viia külakostiks haribo ussikomme ja harjutada üheskoos ussikeelt. maapealse elu osas ma usse parem liialt ei valgustaks. kui hädasti tarvis, siis rääkige neile sellest, kuidas aprillis lund sajab ja ameerikas tegutseb kodanik nimega trump. siukese asja peale lähevad ussid kindlasti kohe voodisse tagasi ja tõmbavad akende ette paksud kardinad.

küsimus number 2:
kui 24. veebruar ära jätta, kas siis magaksid ussid aasta läbi? kellele peaks sellise idee välja käima? kuhu maksta raha?

küsimus number 2a: 
kui 24. veebruari kuidagi ära jätta ei saa, siis kas võiks vahetada ussiäratuspäeva 29. veebruari vastu? usse kohe kolm korda vähem nagu niuhti! mida rohkem nad magavad, seda parem. ja president saaks kanda paraadil sandaale!

ja lõpuks kõige tähtsam küsimus ehk küsimus number 3:
mis inimene see selline üldse on, kes siukse päeva üldse välja mõtles?

mida enam ma mõtlen... võibolla see polnudki inimene. oli hoopis uss.

magage rohkem, ussid!

27. aprill 2017

ärge usaldage onusid!

ma ei tea, kust pärinevad teie loomade alased teadmised, aga mulle rääkis neist asjust üks onu, kes on muuhulgas ema väga lähedane sugulane, kõigi kalade sõber ja bioloog. kuulasin teda põlevil silmil terve lapsepõlve ja sain alles aastaid hiljem teada, et onu on mulle mitmes olulises punktis hambasse puhunud. kaval nagu kapsauss! avalikuks tuli asi nagu tavaliselt muidugi eriti kõveral kombel. see käis nii:

istusime peikaga ükskord päikeselisel õhtupoolikul kohvikus ja kõlgutasime jalgu, kui mulle tundus, et JUST NÜÜD on aeg teda oma teadmistega rabada! tõmbasin sõõmu fantat rindu ja hakkasin peale.

kas pole huvitav, et mägikitsedel on vasakul pool lühemad jalad kui teisel, mainisin ma möödaminnes, samal ajal salaja tähelepanelikult peikat silmitsedes. (noh et kas ta ikka on juba rabatud).

peika ei olnud eriti rabatud. mismõttes, lühemad? tõstis ta ajalehe tagant pilgu ja haigutas. naeratasin kavalalt - peika ei tea kitsedest! läheb asjaks!

otseses mõttes, kuidas sa siis sellist asja ei tea! pööritasin ma silmi. kuidas nad muidu mäeserval püsti püsiksid! mismoodi nad seal sinu meelest käivad - mööda järsku mäge...

peika tõstis vasaku kulmu ja silmitses mind huvitatult.

jajaa, ei saanud ma enam pidama. see on ju evolutsioon! kitsekohastumine! aastatuhandete jooksul kujunenud. 

peika sättis end mõnusamini tooli ja muigas. mismoodi need kitsed siis ümber pööravad, kui on vaja teisele poole minna? küsis ta.

ei pööragi, seletasin ma kannatlikult ja silmitsesin peikat nördinult. ise nii andekas, aga analüüsida ei oska! nad lähevad ringiga ümber mäe!

selle koha peal tõmbas peika kohvi kurku ja naeris nii, et kõik ümbritsevad inimesed vaatasid ja vangutasid päid. ja peale seda valgustas ta mind kurva uudisega, et mind on alatult petetud. kujutage ette, kitsedel on jalad mõlemal pool täpselt sama pikad! no tunne oli umbes selline, et jõuluvana on ootamatult grippi surnud ja ma pean sellest uudisest nüüd ülejäänud maailmale rääkima.

mis see onu sulle veel rääkis? uuris peika ja silmitses mind kaastundlikult.

no ja siis tulid muidugi kõik ülejäänud asjad ka välja. näiteks tuli avalikuks, et jääkarud ei katagi jääauku sukeldudes käpaga oma musta nina, et kalad neid ei märkaks (ülejäänud karu on ju valge). pühkisin salaja pisara ja mõtlesin, et mis ma oma onule küll ütlen, kui ma teda järgmisel korral kohtan. mõtteid oli mitmeid.

õnneks jäime ikka sõpradeks edasi. pealegi avastasin ma varsti leemurid, kes on huvitavad ka päriselt, ilma lühikeste jalgadeta, ja suunasin kogu oma uudishimu nendele. kuigi ega ei saa salata, et salaja hoian ma mägede ümbruses ikka silmad lahti. piisaks ainult ühest kitsest... uskuma peab.


word of the day: sneeuwgeit - mägikits

3. aprill 2017

härra klaasi pöörane muuseum


eelmisel nädalal ilmus mu uus raamat 'härra klaasi pöörane muuseum' ja mul on selle üle lihtsalt pööööööraselt hea meel! :)

härra klaasi seiklused saavad kingituseks kõik tänavu tallinnas kooli läinud lapsed. ägedad pildid joonistas tartu kunstnik marge nelk ja välja andis tallinna keskraamatukogu, kes on ka selle vahva kinkeprojekti taga.

nagu te äkki juba ära arvasite, tegutseb raamatus salapärane direktor härra klaas, kelle muuseumis satuvad lapsed õige pöörastesse seiklustesse.  juhtuma hakkab nii mõndagi kummalist, et mitte öelda pöööööraselt imelikku... ja lastel tuleb pistmist nii unistuste, fantaasia kui maadeavastamisega, läbipaistvast direktorist rääkimata.

kajastusi ka:
Tallinna TV video
arvustus postimehes
Mae Lenderi blogi
loterii
head lasteraamatud
tartu lastekirjanduse auhinna nomindendid 
ETV kirjandusministeerium
Eesti Päevaleht, Jaan Martinsoni kirjandusblogi 




1. aprill 2017

päris eesti suvi

tallinnast saabus hiljuti pakike fotoga aastast 1988. kõik on nagu päris: garderoob maratist, hommikune keefir, tundmatu roots aknalaual, pipraga tomat, ustav väikevend, vanaisa buss teel nüpli järve äärde, katusel purjelauad, tagaistmel ujukad (teate küll, millised). idüll!

ja siiski... miski jäi torkima. kas vaevab mind lapsepõlve nostalgia, meelepete, möödunud aegade mahe miraaź? aga siis märkasin ma seda asja. ja ma sain kohe aru, et kõik on päris!


see asi oli taldrikul:



ei usu? vaadake tähelepanelikumalt.



täpselt nii. kergendus magniifiko! mu mälestus on puhas kui prillikivi, sest tillita ei sirgu maarjamaa suves ükski eesti laps. (ärge siinkohal palun lingvistilisi kalambuure tehke, seda blogi loevad ka lapsed.)

räägime parem suvest: tillikülvini on jäänud ainult 123 päeva!

liigu, kell! till longa, vita brevis.

7. märts 2017

HELMI ajakiri, soome ja jäätunud järved

veebruaris ilmus soome-eesti kirjandusajakirja Helmi uus number, kus on pisike jutuke ka minu raamatutest. kuna kõik tublid veel soome keelt ei räägi, riputan selle eesti keeles ka siia üles (piilu allapoole). 

koos ajakirja ilmumisega toimus üle kogu soome ka eesti kirjanduse nädal. oli palju toredaid kohtumisi eesti kirjanike ja tõlkijatega ja mina sattusin esinema helsingi raamatukokku ning kohtuma imearmsate kuopio inimestega... kuopios! jeesus maria, küll oli seal alles lund! ja üldse oli kogu see soome reis ütlemata tore. lippasin kogu nädala ringi, fazeri komm keele all, ja liigutasin päikese käes rõõmust kõrvu. kohtasin väikseid lugemissõpru, suuri lugemisõpru, vantaa koolilapsi, uisutajaid, suusatajaid,  jääkalamehi, sasipäiseid printsesse, armsaid sõpru ja tegin loomulikult lähemat tutvust soome kookide ja kuopio rääbistega. ma lasin isegi järve peal liugu! sellist asja pole viimased 15 aastat kindlasti juhtunud. aitäh armsatele korraldajatele ja tuglase seltsile laheda nädala eest!

ja kuulge... rõõmsat peaaegu-kevadet! juba hiilib!:) varsti saab pungi... PUNG ON LAHE!


- - - 

1990. aasta kirjas jõuluvanale ma pikka juttu ei teinud: lendavat kassi pole enam tarvis, saada hoopis tintekaid ja tühi raamat! Olin üht sellist insenerist isa kontoris näinud ja plaanisin sinna oma esimest romaani. Teos sündiski õige pea ja on õnneks tänaseks hävinud. Teist, ema kirjutusmasinal sündinud lugu tabas sarnane saatus, aga kolmanda avaldas 2012. aastal tänu lastejutuvõistlusele kirjastus Tänapäev. Liigutasin rõõmust kõrvu ja kirjutasin kohe viis tükki veel. Neist viimane, ‘Härra Klaasi pöörane muuseum’, ilmus mullu sügisel ja kingiti kõigile Tallinnas kooli läinud lastele.

Kõik mu raamatud on sündinud Eestist eemal ja teeloleku ainetel. Elan nimelt 2006. aastast Amsterdamis, kuhu läksin toona laste taastusravi kraadiõppesse ja tegin lõpuks, peale kõrvalepõikeid Soome, Belgiasse ja Pariisi, endale pikemaajalisema pesa. Kirjastan siin teadusajakirju, süda kuulub mul aga lastekirjandusele, sest nagu teadis juba Karlsson katuselt, mürtsu peab tegema ja nalja peab saama! Olen proovinud ka enda raamatutes nii teha, lisaks muud südamel teemad. Sagedasest reisimisest on inspireeritud eelkõige esimesed, ‘Leemuripoeg Ville teeb sääred’ ja ‘Lennujaama lutikad ei anna alla’. Needki räägivad uudishimust ning avatud meelest ja maailmast. Lisaks painavad mind veel sellised eluliselt tähtsad teemad nagu tarmukus, kommid ja marakratid, millest teavad nii mõndagi tegelased raamatutest ‘Peeter, sõpradele Peetrike’ ja ‘Piia Präänik kolib sisse’. Lõppkokkuvõttes on mu väikestel paharettidel alati suur ja soe süda. Nad toimetavad isepäiselt põhjusega,  missioon taskus, säde silmis ja õiglus hinges. Peetrikese ja Piia lugudest on ehk just tänu sellele sündinud ka teatrilavastus ja kuuldemäng.

Akadeemilises kirjastamisilmas küsitakse alailma, miks ei kirjuta ma midagi tõsist ja suurtele inimestele. Onklid!, pean ma neile siis meelde tuletama, lapsed on ka inimesed, mis siis, et väiksemad kui teie! Lastekirjandus ongi tõsine asi, mitte mingi raamatulaadne toode, kus tegutsevad jänesed ja karud. Järgmisena plaanin ma kirjutada ühe õudse loo teismelistele ja tõlkida midagi hollandi keelest.








20. jaanuar 2017

2016 raamatutes

head inimesed ja paharetid! jälle aasta läbi! aga milline aasta! issand! nii palju hüüumärke!
neid on nii palju sellepärast, et sel aastal sattus mu radadele eriti palju häid raamatud!


kõige suurema elamuse pakkus tänavu hildesheimeri 'armutud legendid', sest selles jutukogus on lihtsalt kõik õigesti: terav, tabav, kaasaegne, naljakas, lisaks jumalik absurd ja stilistika. jube kahju, et see wolfgang oli päriselus sihuke harilik punnis silmade ja piibuga koll, sest muidu oleks ma ta pildi kohe seinale riputanud (praegu on seal oravad ja noor robert graves).  ühesõnaga. peale 'legende' hiivasin peika raamaturiiulist minema ka kõik teised hildesheimeri tekstid ja kangutan nüüd nende kallal, keel sõnaraamatul.


mõned teised saksakeelsed onklid tekitasid veel lainetust: muidugi thomas bernhard, aga ka markus werner ('on the edge'/'am hang') ja kohviveskite nõrkuse käes kannatav hotzenplotz, ametilt röövel.  röövlipildi panin küll kohe seinale oravate vahele:



siis avastasin terve hulga naiskirjanikke, kelle kuulsate meeste raamatud on nende kõrval igav kökimöki. siri hustvedt (ja paul auster), nicole krauss (ja jonathan safran foer) ja muidugi nancy huston, kes lahkab seda teemat ka oma 'loomispäevikus'.

eesti autoritest oli mu tänavune elamus maarja kangro fantastiline 'klaaslaps'. anti saare naistekas 'nemad kaks' (tsau, helena!) oli ka kohti, millest jäi tempel mällu igaveseks. muidugi filigraanselt meisterlik kai aareleid ja 'linnade põletamine'. ja siis veel lasteraamat 'ilusti', mis on indrek koffil ja ulla saarel väga kenasti meisterdatud. seal räägitakse sellest, et heale sõbrale võib lisaks musitamisele saata ka kirju.


mis siis veel? e.e.cummingsi muinasjutud, vila-matase 'the illogic of kassel', bolano, yanagihara, melville'i 'bartleby' ja james baldwini 'giovanni's room'. ja inimesed! tomi ungereri ussiraamat 'crictor'! soovitan seda soojalt kõigile, kes peavad suvilates kooselu õudsete rästikutega, sest see raamat teeb igaühest suure ussisõbra. isegi mul hakkas usk ussidesse natuke taastuma, mis on põhimõtteliselt täiesti uskumatu lugu. tähistasin seda otsekohe kotikese haribo ussidega. 


edasi. kõigile keele- ja kirjutamishuvilistele võiks olla meeltmööda jhumpa lahiri 'in other words', mis räägib autori inspireerivast teest itaalia keele(s kirjutamise) juurde ja elust roomas. kindlasti ei soovita ma kellelegi aga robin sloani 24-h raamatupoe lugu, mille pealkiri tõotab head, aga sisu halba.

kohvikutes logelemise ja koogikeste juurde sobisid mulle mullu hästi modiano, colette ja roché'i 'jules et jim'. lugesin modiano kadunud nooruse lugu ette ka pariisi botaanikaaia kängurudele, kes kuulasid kõik viisakalt ja liigutasid kõrvu. pärast sõime tomateid ja pikutasime.

ja siis sattus mu teele veel üks kaunis metsik lasteraamatu moodi raamat, mis pole tegelikult üldse lasteraamat: roald dahli 'minu onu oswald'. ollalaaa! rohkem ei tahakski ette ära öelda. lugege salaja ja ärge lastele näidake. soodom, gomorra ja henri matisse!

rohkem polegi mul lisada muud, kui et eelmiste aastate elamusi näeb siit: 201520142013201220112010 ja goodreadsist muidugi ka. nagu ütles minu suur sõber kristo: inimestega, kelle arvutis avaneb G-tähega mitte google, vaid goodreads, on midagi tõsist lahti. nihutage nad diivanilt, pange riidesse ja viige välja värske õhu kätte. kommipaberid ja küpsisepuru imege tolmuimejasse. tuulutage hästi ja tooge nad õhtul koju tagasi. iirised hambaaukudest eemaldab aga juba stomatoloog.

head uut lugemisaastat! (soovitage uut noosi ka!)


michel houellebecq: kaart ja territoorium
francoise sagan: bonjour tristesse
thomas bernhard: woodcutters
ben okri: dangerous love
enrique vila-matas: the illogic of kassel
paul auster: oracle night
mart juur: meie küla superstaar
mika keränen: väravajoonel
hermann hesse: gertrude
siri hustvedt: what i loved
arnon grunberg: de joodse messias
michel houellebecq: lanzarote
roberto bolaño: liuväli
piret raud: lugu sandrist, murist, tillukesest emmest ja nähtamatust akslist
patrick modiano: catherine certitude
james baldwin: giovanni's room
johan idema how to visit an art museum
indrek koff: ilusti
ernest hemingway: a moveable feast
siri hustvedt: the blazing world
tomi ungerer: crictor
neil gaiman: how the marquis got his coat back
henri-pierre roché: jules et jim
julian barnes: flaubert's parrot
olavi ruitlane: vee peal
mehis heinsaar: unistuste tappev kasvamine
julian barnes: the sense of an ending
julian barnes: the noise of time
john williams: stoner
siri hustvedt: the summer without men
william golding: lord of the flies
herman melville: bartleby the scrivener
kazuo ishiguro: an artist of the flating world
paul auster: mr. vertigo
terry pratchett: mort
anita brookner: hotel du lac
ray bradbury: dandelion wine
hanya yanagihara: a little life
e.e. cummings: fairy tales
miranda july: the first bad man
jhumpa lahiri: in other words
hanya yanagihara: people in the trees
terry pratchett: hogfather
paavo matsin: gogoli disko
naomi wood: mrs. hemingway
jim ashilevi: kehade mets
andrus kivirähk: inimväärne elu
anti saar: nemad kaks
kai aareleid: linnade põletamine
a.e. hotchner: papa hemingway
nancy huston: loomispäevik
karen joy fowler: we are all completely beside ourselves
vermes timur: look who's back
roald dahl: the wonderful story of henry sugar and six more
roald dahl: my uncle oswald
roald dahl: charlie and the great glass elevator
jeanette winterson: oranges are not the only fruit
lemony snicket: the austere academy
robin sloan: mr. penumbra's 24-hour bookstore
jim ashilevi: armastuskirju teatrile
markus werner: on the edge
otfried preussler: der räuber hotzenplotz
kadri hinrikus: sandra 12 kuud
reeli reinaus: kuidas mu isa endale uue naise sai
priit põhjala: mu vanaisa on murdvaras!
jonathan safran foer: here i am
kätlin vainola: sonja ja kass
susanne weber: paul ja paps
wolfgang hildesheimer: armutud legendid
indrek koff: eestluse elujõust
leelo tungal: raha-haa-haa
haruki murakami: sputnik sweetheart
olli jalonen: poisiraamat
david walliams: demon dentist
elizabeth gilbert: big magic
erica jong: fear of flying
torben kuhlmann: armstrong: the adventurous journey of a mouse to the moon
florian graf: FG artist service group
anne berest: how to be parisian wherever you are
patrick modiano: in the café of lost youth
alain de botton: on love
jill alexander essbaum: hausfrau
colette: chéri
paula mclain: the paris wife
amélie nothomb: tokyo financée
maarja kangro: klaaslaps
liis paltsmar: minu costa rica
bardur oskarsson: the flat rabbit
mihkel mutt: eesti ümberlõikaja
jonas taul: öömõtted
liz pichon: the brilliant world of tom gates
paul kalanithi: when breath becomes air
franz kafka: amerika