Wednesday, February 13, 2008

üksinda kodus



eile püüdsin päev otsa kasse! õhtuks sain lõpuks ühe kätte ja panin talle nimeks Siim. no olin ma alles rõõmus, muudkui vaikselt kiljusin sees nii et kõdistas kuni varvasteni välja, teate! kass rõõmustas ka et ma ta kinni püüdsin ja läks kohe krõpsti rattakorvi. asusin kassile muudkui rattasõidu abil amsterdami näitama. kass oli ikka ülevoolavalt rõõmus, istus viksilt korvis ja jõllitas mööduvaid inimesi ning hõiskas lõbusasti iga kord kui türklaste kebabiurkast vorstilõhna tuli. pärastpoole sidusin kassile kollase lehvi ümber jala ja me läksime turule kala ostma. kass ikka muudkui rõõmustas!

võtsime kassiga kõige uhkema kalaleti ees kaunis ülbelt koha sisse ja asusime visuaalis rääbist noolima. ma arvasin et kass peaks käpaga nigu suunama kalademeest et milline on õige noos. Siim valis väga hoolikalt ja võttis lõpuks kilusid soosiva seisukoha. peale kilude tõime turult ära veel kastaneid, kommi ja veini ja läksime siis koju rõdule einestama sest ilm oli kohutavalt soe ja kilu haises ka päris jubedalt.

pärast oli iseäranis sulnis olla. kõlgutasime üle rõduserva jalgu (mina kahte, kass nelja) ja lasime kommi ja kilu luusse. naabri aknast tuli gershwinit ja meie tatistasime mooride hõikumise rütmis kanalisse pilvi ja lambakesi. pärastpoole tegime kassiga linnapeal veel ühe kiire jalutuskäigu ja käisime sõbra juures peol kus kass hullus rõõmust ja tahtis proovida kõikide külaliste limonaade. tagasi vändates näksisime ära selle kevade esimese punga.

koju jõudes sõi kass sõi ära veel 11 lihapalli. ma poleks elu sees uskunud et nii väikse kassi sisse nii palju liha mahub! (muidugi olin ma jubedalt uhke!) siis tegi kass veel mõned tiirud ja läks mu peika padja peale magama.

mõne minuti pärast helistas mike väljamaalt ja noomis mind natuke et kassid peavad olema mõistlikud ja mitte mööda tema korterit ringi ülbitsema. ma ütlesin et kass on puukorvis esikus ja vaevu sööb, väeti väikseke.

(selle kära peale rullis kass end Mikei padjalt alla ja sõi köögis ära ka viimase, 12nda lihapalli enne kui ta voodisse tagasi ronis ja tekiservale väikse rohelise junni jättis).


word of the day: gek katje - hullult äge kass!


'

Friday, January 4, 2008

kõik on kuum!

muhvid, ma olen elus!

päris uuel aastal oli küll korraks nigu pikantne moment, kui sõber jochem rõdult pomme kanalisse heitis ja paatmajade tädid muudkui huilgasid, jajaa! aga mooride hõikumine ei teind meile midagi, pidu läks edasi ja kallale ei tahtnudki lõpuks keegi tulla.

ja siis terve öö tsirkus muudkui käis! ega ma polnd ka niisama - muudkui tegin agarasti klouni! kui hommik tuli, lesisime kruuga lustlikult rõdul ja nokkisime lõbusasti nina. kuna eelmise aasta juustufondüü andis veel kõvasti tunda, siis katsusime pummeldamise asemel öist sodi seedida ja juurdlesime selle üle, kas mägikitsedel ei võiks kohastumise huvides parempoolseid jalgu näiteks natuke pikemaks kõpitseda, et ühel õigel kitsel oleks mõnus mööda alpe ringi kõõluda.

hommikul vara tegime ära ka kiire botaanilise inspektsiooni. muret pole vaja tunda kellelgi, pungad on õige varsti kohal! oo, läheb s i i s alles lahti valimatu meelevaldne punganäksimine, sest teate - mul on ju ikkagi terve balkoon virkaid võrseid täis külvatud. kõik kasvab nii mis paugub ja mina muudkui rõõmustan! mike tegeleb meil väetamisega ja teab jumalast täpselt, misr pung tahab.

ja õige küll, käisin jälle üle mitme aasta paar päeva tööl. kaunis kreembrülee oli, muhvid olid kobedad ja kõik on jube fleksiibel. pealegi, õpetasin parem kõigile varakult ära kuidas käib üks õige HULL ÕUN! (ÕÕga on natukse raskusi, aga küll ma nad välja treenin nii et õõ tuleb öösel ka ja une pealt nigu lupsti õline heeringas konservi varjust!). veebruaris lähen veel korra jaapanisse ja vaatan, kas konverentsil kannatab tooreid kalu näksida. mai tea, jälle on hea. kaevelda üldse ei lasta, päris õudne!

tundub et 2008 tuleb jälle kreembrülee. peaasi et ikka klouni ja pungi saaks!


word of the day: explosie - plahvatus

Tuesday, December 18, 2007

punctus 2007, allegro allegro 2008!






teate, mind on tabanud viimasel ajal nigu siuke kirjutamisloidus.

see kõik tuli sellest, et ma olin oma läpaka saia täis pildunud ja ta ei tahtnud enam eriti trükkida. meil olid siis mõned tõsised vestlused kuidas süsivesikute vastu pole mõtet mässata. ma arvasin et üldse võiks siis teha midagi vähe otsustavamat ja näiteks täiesti maha koolda, aga oo ei!. selle arvuti pähe pole tarvis enam isegi kuuli lasta. absoluutselt mitte midagi ei lähe kaotsi!

aga muidu olen muudkui rõõmus! mul on selleks muidugi ilgelt põhjust kaa, sest mul pole enam kooli! kaevasin thesis.doci maa alla ja tundub, et ta on seal päris tasakesti ja väga ei kriibi halja rohu all. teine uudis on mul siuke et jaanuarikuust saan ma päris oma kodu kus on kõik nigu peab! kõik nigu peab on suur ja madal aknalaud kus ma saan oleskleda ja kohvi juua ja asju suitsetada ja patju pilduda kanalisse - sest ojaa, mul on seal kanal kaa, kohe akende all. ja ma juba kujutan ette, kuidas oma mõnusal aknalaual külitades ja punga näksides saan ma kõikidele lollidele ilusasti pähe sülitada ja kõik on peen! ma olen ilgelt rahul ja koguaeg rõõmus! peen! peen! peen! isegi mandariini-isu läks ära, mis on natuke nigu ohtlik, sest mitte iga päev pole kairi peas uued näksimise suunad.

sest vaadake, nüüd ma vahelduseks näksin jälle aint eestmaa kooke! jajaa, ma olen kilulinnas jälle ja uuh, jube hea on! uueks aastaks lähen seenemaale tagasi ja hakkan pärisinimeste elu elama natuke. aga pungi ikka muudkui näksin!

muide, kuna mu ilus ja väga andekas vend on parajasti õues riigi kuule laskmas siis ma pean muudkui võitlema ka selle karlfazeri sokolaadiga mille ma leidsin ta alumisest sahtlist ja mis muudkui hüüab mind kutsuval häälel, et "uuu! kairiiii! näksima-näksimaaaa!"

ma arvan et varsti tuleb karlil näpud sahtli vahele lüüa. mul on nimelt väga häiriv olla kui mingi tahvel mind koguaeg kuritegudele ässitab.


Word of the day: kriminaliteit - kriminaalsed teod

Sunday, November 4, 2007

magniifiline muuseumiöö loomaaias


laupäeva öösel oli siis nüüd ära see tolmuahvide püha MUSEUMNACHT! kõik räpased nurgatagused olid täis karjakaupa kultuurinäljaseid hollandlasi ja muid lõbusaid turiste kes katsusid 10-eurose piletiga 31 lahtist muuseumi läbi kapata et kivist rauaaja kamme, vanu koledaid flandria ürikuid ja muud hallitanud ajaloolist sodi uurida.

meie mike`ga olime palju glamuursemad ja läksime peale kate mossi paljaste piltide vaatamist fotomuuseumis parem kohe ära loomaaeda sest sinna sai ka jumalasta tasuta ja pealegi lubati artis zoo`s igasugu lõbusaid loomi, usse ja sitikaid näidata! muidugi ei suutnud me kumbki sellele absoluutselt vastu panna! nii me siis elasime kõigepealt natuke soojenduseks van goghi muuseumi ees tobedatele kunstiimbetsillidele kaasa kes hullunud pilgul sissepääsu ees kaklesid, ja kolistasime siis kiiresti loomaaeda sest raha meil ei olnud aga huvi tasuta sisalike vastu oli jube suur!

jajaa. kohale jõudes selgus et tasuta sisalikke tahtis peale meie näha veel terve hullunud inimkamp! mike selgitas otsekohe välja et pole muud kui tuleb hakata ukse taga pakutavat tasuta hõõgveini laksima. aga kuna vein oli kah otsakorral ja läikivate silmadega inimesi oli sabas ikka üle igasuguse normaalsuse piiri, siis võttis ta vaevaks natuke uurida kas sisalikumaniakkide hulgas on äkki mõni vahva tuttav kes meie järjekorra-agooniat leevendaks. nii oligi ja kaunis varsti olime me mõnusasti soojas loomaaia ootekohvikus. see oli siis et ma otsustasin kärmesti paugupealt kuidas ma tahan jubedalt akvaariumisse minna sest ma pole suuri kalu kunagi eriti lähedalt näinud (eriti elusast peast), ja mike teadis rääkida et haid on ilgelt ägedad ja väärivad kahtlemata lähemat vaatlust. paradoksaalsel kombel selgus et haid meeldivad kõigile teistele ka ja et neid täpsemalt uurida, tuleb oodata kuni eelmised haihuvilised naasevad sest kalu pole sünnis öisel ajal veiniuimas inimmassidega irriteerida.

nii me siis seal istusime ja sotsialiseerusime teiste kalahuvilistega! objektil oli absoluutselt igasugu kahtlasi tegelasi, ja nad kõik tahtsid miskipärast just õudselt akvaariumi näha. et haiootuses inimesi veidike lõbustada, otsustasime me mike`ga lahkesti oma suure termosetäie brändikakaod teistele vaatamiseks välja panna. selle peale kukkusid hiilgama kõik näljased silmad 10 meetri raadiuses ja mis meil muud üle jäi, kui oma tubli termos lahti korkida ja loota et nad viisakasti ära ütlevad.

kuraditki! poole tunni pärast oli meie peenel kakaol ots peal aga vähemalt olid kõik lurjused nüüd meie sõbrad ja ülejäänud 15 minutit haiootust läks nigu ludinal! punktipealt 45 minutit peale fuajeesse sisenemist saabus tädi vilega ja teatas et meie lõbus grupp võtku end ritta ja kohe saab šõud!

oo, kus oli see alles peen! kakao ja muude substantside koosmõju nägi kõigi ilmeis ja liikumises jube elegantne välja ja kui me seal koos lõbusasti sissepääsu poole tantsisklesime, ilmnes kahetsusväärne tõde et haide asemel olime me end kogemata hoopis öisele loomaaia ringkäigule kirja pannud. aga oo - kas me end sellest segada lasksime! pealegi väitis mike jube veendunult et vähemalt kaelkirjakud on öisel ajal ülemõistuse hästi nähtavad kuna põõsastesse nad ei mahu ja üldsegist magavad nad harilikult ristseliti üle puuri, hambad laiali ja kõik jalad puurivarbade vahelt välja tolknemas.

usalda sa veel äriinimesi. tegelikult oli kõik hoopis vastupidi! ei paistnud seal kuskil ei flamingosid, tiigreid, sipelgasiile, känguruid ega elevante. kaelkirjakute puuris vedeles üks vindunud välimusega rääbakas lojus, aga mina küll öelda ei julge et kes ta tegelikult oli. ainus siivas ja viisakas loom kogu tuuri peale oli väike katkutud panda, kes ronis kenasti puu otsa, keerutas end mõned minutid prožektori valgel, ja ronis siis tülpinult põõsasse tagasi. kõik ülejäänud loomad olid ka kogu aeg põõsastes, vilistasid õelalt meie huvi peale ja ulgusid pimedates puurides naerda. seda oli peaaegu et kuulda kui vaikselt allatuult puurivarbade vahelt kuulatada!

kui see üksildane õuduste tuur lõpuks otsa sai, tähendasime me kõik õnnelikult, et küll oli väärt mõte see brändikakao enne ninna tõmmata sest nii tundusid ka põõsastesse varjunud loomad pimedas päris pandavad vaadata. mina kui iidse eesti rahvatarkuse viimane edasikandja patuses amsterdamis teadsin veel lisada kuidas üldse pole viisakas tasuta asjade puhul liiga paljunõudlik olla; ütleb ka ju kena eesti vanasõna kuidas kingitud hobuseid lähedalt ei uurita (iseasi kas olekski saanud sest kõik hobused olid ka põõsastes).

igatahes on mul nüüd lähiajal tõsine plaan minna ja neid haisid mõni teine päev lähemalt silmitseda. juhuks kui nad põõsastes on, siis kavatsen ma järgmisel muuseumiööl ka koos kunstiahvidega van goghi muuseumi ukse taga hullunult nina nokkida ja diskuteerida teemadel mida võttis vincent ette teise kõrvaga ja kas ta mitte muusikavihkaja polnud et otsustas sihukese elutähtsa organi endal pea küljest lahti hakkida, ja jaa!


word of the day: dood giraf - surnud kaelkirjak

Monday, October 29, 2007

beckham ja pähklipureja




no püha püss, mihuke tsirkus mu kodus käib!
tulen mina ilusasti raamatukogust tolmu söömast ja värk ja kell on juba päris palju. ja eksole, enne kui mina jõuan oma väikse punkri ukseni, pean ma ju teadagi murdma läbi terve ühikakoridori ja täna, oo - TÄNA pole seal üldsegist mitte midagi normaalne!

keegi kurinahk on nigu torust pähkli- ja mandariinikoori laiali pildunud. õhus lehvib entusiastlik ekstaatiline kisa, või noh, mis seals peenutseda, see on ikka õige harilik lihtne lõugamine. ja ma kuulen isegist läbi villase mütsi kuidas keegi trummeldab köögis tühjade õllepurkide peal lõbusat marsirütmi ja popkorniodöör käib kah üle kohe igasuguse normaalsuse piiri. ning selle kuningliku tsirkuse maaletoojad on - ainult mehed. feminiinse volüümi osas tundub siin ühikas olevat täna kahtlemata ikaldus ja oo, kas ma juba ütlesin et naisi pole!

naisi pole!

mul hakkab juba natuke õudne. aga siis tuleb mulle meelde küll.

täna oli ju see päev kus poisid teatasid et tuleb ekstensiivne jalgpallivaatlus ja kõik viisakad naised kasigu üheks õhtuks kodust minema. mille peale teatasid tsikid et meestega vaatavad nad oma vabal õhtul jalgpalli ainult siis kui need mehed on johnny depp ja george clooney ja ostsid välkpauk kogu kambaga balletietenduse piletid.

jajaa, minu teatripilet on ka ilusasti siinsamas köögilaua peal koos minuga. niiet selle asemel et vaadata kuidas kondised mehed hüplevad rütmiliselt maa ja taeva vahel ja teevad samal ajal kaelalihastega graatsilisi laineid, pean ma nüüd selle metsistunud kambaga koos vorsti sööma! viimased kakskümmend minutit olin ma sunnitud nendega kaklema selle üle et millised jalgpallurid kõige vingemad on (teate, ega see maitse pole neil siin suurem asi, oo ei!).

nimelt teatasid nad läikivate silmadega jumalast üksmeelselt kuidas need hullunud pilguga kiilakad britid on kõige ägedamad.
no püha jüri küll, need poisid siin on ikka puhta pimedad, tundub mulle.

kuigi teate, üldiselt on mul sellest täitsa poogen kuna see on mul siin nigunii viimane kord vutti vaadata. nojah - kui just ei tule jude law ja ulu alandlikult mu jalge ees külmal kivipõrandal. või - õige küll, jude mulle ju ka enam ei meeldi.

näete, siis polegi mingi tshäänssi.
maha kiilakad kõverate varvastega futbolistid, elagu ballett ja tantsisklevad mehed. ars longa, futballus brevis est!

word of the day: unustama - vergessen


Sunday, October 21, 2007

vares ja harakas, andke mu haigus tagasi!


teate, päris õudne mõelda aga ma olin juba täitsa unustanud kui mõnus on olla nõder ja haigustest vaevatud! aga nüüd - nüüd, peale utrechti uulitsa barankapidu õnnestus mul miskil kummalisel kombel endale üks vahva viirus külge haakida ja nii ma siis olingi esimest korda oma amsterdami-elu jooksul palavikuga maas. see tunne oli umbes sama kreembrülee nagu vanasti siis kuidas sa olid veel väike aga kaval ja visklesid viirusega kodus, tegid absoluutse õigusega mittemidagi, ja kõik tõid poest värskeid apelsine ja virsikumahla ning imetlesid kuidas sa kahvatult teleka ees teki sees laisklesid. ja koolimineku asemel sai hommikul kõigi filmide kordusi vaadata ja vanadesse lemmikraamatutesse moosiplekke teha! oo, olid need alles ajad!

aga igatahes, ka nüüd uuel milleeniumil pole midagi ilusamat kui paar päeva kergete nähtudega voodis dibeetküpsist näksida! siis kui mul esmaspäeval ikka kohe veel päris paha oli - siis olid kõik vingelt murelikud ja haletsesid hellal häälel mu ümber, mis meeldis mulle hästi kohe algusest peale.

ja siis kui mul oli juba päris hea olla, mõtlesin ma oma tervenemist parem mitte liialt tagant sundida ja luusisin endiselt jätkusuutlikkuse mõttes haleda näoga mööda koridoriseinu, lesisin erinevatel diivanitel ja silmitsesin tühjal ja niiskel pilgul kuidas sõbrad mulle poest värskeid mandariine ja õunamahla tassisid. sohval keras puhates oli seda kõike väga ilus vaadata.

selleks ajaks kui ma lõpuks terveks sain, olin ma ära vaadanud kõik arvutis olevad filmid, lugenud läbi kõik laokil artiklid, lõpetanud raamatu, õppinud hollandi keeles koogiretsepti lugema, maganud järjest 18 tundi ja teinud muud mõnusat. neetud küll, õigupoolest pani see mind südamest ja haledalt oigama kui saabus kurblik hetk ja ma polnudki enam haige!

selleks korraks siis jälle kogu lõbu otsas.

mul on kogu meel juba nurka ära heidetud et homme pean ma uuesti kooli minema ja keegi ei kavatse mulle seal hellal pilgul kooritud mandariine sööta. mihuke ebaõiglus! buu, buuuuu!

word of the day: gezondheid! - terviseks!

Friday, October 19, 2007

eesti polka baromeeter


mul on siin amsterdamis üks sõber alex kes saadab mulle vahest internetilinke jumalast maavälise berliini musaga millest osa on päris näksitav. siis ma saadan talle tavaliselt vastu lõbusat eesti polkamuusikat ja ükskord proovisin mürgelmaschinega ka, aga tema kui pärismaalastest sakslane ei saanud selle kollektiivi võlust miskipärast aru.

aga et miks ma seda räägin on sellepärast et eile öösel kostitasin ma alexit eesti eurovisiooni-glamuuriga ja oo - kas ma ei leidnud üle pika aja seda lugu üles mille pärast ma hullusin siis kui mulle veel sassis juuste, põskhabeme ja prillidega poisid meeldisid (mirja teadis kord isegi rääkida kuidas tal on siiamaani kui ta mõnd sellist objekti näeb, kange tahtmine talle minu kontaktid ulatada). et siis jajaa, mäletate küll - see ewert sundja tantsulugu kus ta rohelise lipsu ja valge ülikonnaga vene miisude keskis rokib ja ekstaatiliselt mikrofoni kägistab! mulle meeldib seal laulus jumalasta veel see koht kus ewert teeb ilgelt enesestmõistetavalt AHAAH! oojaa ega ma võiksin hulluda küll kui ta oleks tegelikkuses ka pikk ja ilus ja teeks niimoodi mu akna all, koos lipsu ja mikrofoniga. ma arvan et mulle meeldiks küll.

aga jah et miks ma seda lugu rääkima hakkasin. see kõik oli sellepärast et ma siis nüüd avastasin uuesti et ewerti polkalugu on praegu ka veel kaunis pandav ja tal endal pole ka üldse viga ja nii ma saatsin selle laulu alexile ka. alex arvas ka kohemaid viisakasti et see libabriti poprokk on päris hüpeldav (siis me läksime mu kööki ja hüplesime niikaua kuni mul läks tee kurku ja ma tulin tuppa tagasi). lipsu kohta ei arvanud alex midagi aga ma tean et tegelikult meeldis talle lips ka! muude kommentaaride seas pidin ma kuulma ainult veel seda et kas see et ewert liimub niiviisi truult mikrofoni küljes, on selle süü et tal ongi üleüldsegi siuke stiil või on see omamoodi nigu coolish understatement. (siis ma kaitsesin oma rahvuslasi ja väitsin muidugi et stiilsus on eesti rahval aadlikega heintes deitimisest saadik veres ja see pole siin mingi labane ahvimine vaid puhas kunst).

jajah. ja siis lõpuks arvas alex et okei, las see ewert olla siis päris pandav ja veits elegantsem kui eelmised polkastaarid keda ma teda kuulama olin sundinud. taustainfoks veel niipalju et alex on see berliinipoiss kes peab muusikaalast veebiajakirja ja on natuke nigu kriitik ka, saab kogu aeg tasuta peo- ja kinopileteid, nänni ja teeb öösiti köögis häid asju süüa. siis me sööme neid asju koos, räägime kuidas päevane aeg on nõrkadele, kuulame lahedat musa, otsime vinget kanalikorterit ja lõpetame alati musta tee ja amarettoga. alex on ilgelt lahe!

ja ei, vanaema, sa ei pea üldse muretsema! alex ei ole jälle üks saksa mees kes mind oma hoovi plaanib tõmmata, olles samal ajal koledate germaani mõrtsukate näojoonte viimane jäänuk.

ema on tal tegelt üks jumalast vene larissa. ja alex ise - on puhas homo.


word of the day: ilus lips - mooi stropdas

http://www.youtube.com/watch?v=YpGLO7PU60U&mode=related&search=
eXTReMe Tracker
eXTReMe Tracker