26. november 2012

katkend lasteraamatust "leemuripoeg ville teeb sääred"

kui kedagi huvitab, milline leemuriraamat seestpoolt välja näeb, siis siit saab uurida!
allolevas lõigus toimetab leemurite pesakonna pealik juulius, kes on pisut napakavõitu, aga muidu täiesti täiuslik leemur! veel teab juulius, et ''õige leemur mitte ei küsi, vaid annab nõu!".

aga teie arvake hoopis ära, milline oksal kükitavatest leemuritest on juulius :)

******************************************

Ville heleroheliselt kiirgavad silmad olid vaid üks paljudest põhjustest, miks leemurid Villet võõrastasid. Pesakonna pealik Juulius keelas tal karmilt ka õhtused ringiuitamised: „Aus leemur pikutab öösiti pesas ega kooberda arutult mööda metsi. Veel jäta meelde, et teiste loomadega leemur ei lobise. Meie igivanas sugupuus pole sellist asja enne nähtud. Leemuri parim sõber pole lind ega orav, vaid teine leemur.”

Mis seal salata – Juulius oli isegi leemuri kohta kaunis napakas. Ta oli oma päritolu üle kohutavalt uhke ega teinud kuulmagi narrimist, et nende liigil on ajudega halvasti. Pealegi polnud sinna midagi parata. Mõistusega ei hiilanud juba leemurite vaarisad, kes olid tõelised vana kooli ahvid. Neid kutsuti primaatideks ja teiste loomadega võrreldes olid nad ikka täitsa metsa poole. Juulius ei lasknud end loomade narrimisest häirida ja tuututas vastu, kuis jaksas. „Vanad lollid! Me oleme primaadid – priimade leemurite soost! Me oleme esimesed ja parimad. Kõik sabata loomad võivad minna ja panni lakkuda!” Juulius rääkis kõigile, et on ahvide iidse suguharu kroonimata prints ja tal on banaaniistandusi mitmel pool ilmas. Loomad said leemuri hullu juttu kuulates kõvasti naerda.

Maapinnal kõndimist pani Juulius pahaks ja sülitas pähe igaühele, kes päikeselisel pärastlõunal puu alt möödus. Ta ei sallinud ka linde, sest nad ei roninud, vaid hõljusid arutult tuules. Öökullid olid Juuliusele eriliseks pinnuks silmas. Kogenud ajuuurija moel jutustas ta kõigile, et lindudel on aju asemel peas pehkinud pähkel, mis segab ronimist. „Öökullid on metsa malts!” kriiskas ta ladvast ja ronis tuulealusele oksale sitikaid sööma.

word of the day: baas - boss

20. november 2012

leemuriraamat on ilmunud


"leemuripoeg ville teeb sääred" on peaaegu valmis! juba 23. novembril saab! seniks piiluge õige raamatu facebooki lehte. kui keegi tahab seda laikida ja ka teiste leemurisõprade ja -poolehoidjatega jagada, on mul selle üle õudselt hea meel! sest vabalt võib olla, et mitmed ägedad eesti lapsed isegi ei tea, kes on leemur ja mida temaga teha.

veel võib olla, et seal lehel loositakse peagi mõned raamatud välja, nii et hoidke silm peal :)

word of the day: eindelijk - lõpuks ometi

8. november 2012

tere! kommi on?

olen parajasti ühel usa konverentsil uusi raamatuautoreid otsimas. kui euroopas jagatakse osavõtjatele pastakaid ja mälupulki, siis ameerikas on võtmesõnaks KOMMID - ja lõks toimib. selle asemel, et täiskasvanu kombel kolleegidega asju arutada, kappas enamik teadlasi põlevil silmil mööda näituseala, põsed shoksi täis. tarvitses vaid keegi oma väljapanekule kommikausi tõsta, kui juba sirutus igast ilmakaarest arvukalt ahneid käpakesi. aga need ei olnud süütud lapsekäed, vaid karvased teadlasesõrmed! edasi läks asi ainult halvemaks, sest peagi sain jälile sellele, et nad on kõik ka veel silmakirjalikud kollid. põhjuseid on kaks:

1) kõnealused teadlased on rahvatervisemehed! nimelt käivad nad iga päev tööl mõtlemas, kuidas inimeste ette õõvastavaid  suhkru- ja rasvavastaseid reklaame sokutada. just nemad kaevandavad patoloogia- raamatute sügavustest õudseid pilte mädanevatest hammastest ja ebaatraktiivsetet paksukestest. ja siis lastakse teadlane rihma otsast lahti rahvusvahelisele konverentsile meditsiini arendama ja mida ta seal teeb? ÕUD!

2) enamik krabajaid teatas noosi taskusse toppides meelalt, et nad viivad kommid koju lastele, ise samal ajal väga tähelepanelikult pakikesi uurides. näiteks oli kohal üks terviseinstituut M&M-idega, kellele kogu aeg valetati, et kommid lähevad koju. VALEKOTID! ma varitsesin neid ja nägin küll, mis nad tegid. nii kui ahne teadlane nurga taha kadus, läks lahti mõõdutundetu järamine! on ju ilmselge, et kodus ei hingatud lastele sõnagi ja kästi neid kullipilgul jõllitades igaõhtuse taldrikutäie keeduspinatiga juba ühele poole saada. seejärel siirdus teadlane ilmselt kabinetti ja nosis salaja ära ka viimased kommijäägid.

sellised valevorstid tuleks ju panna puuri ja kohe? seinad peaks kaeblemise summutamiseks muidugi  korralikult ära isoleerima. koogivastastest plakatitest saaks kena tapeedi!

word of the day: suiker - suhkur

5. november 2012

otsitakse kelgutajat!

rääkisin täna sõbrannaga, kelle vanematekodus elab üks väikevend. kuna sõbranna kinkis talle mullu kogemata trummi, on tal nüüd vanemate ees kanda raske karmavõlg. nagu vihjati, saab seda õnneks efektiivselt vähendada venna regulaarse eemaldamisega trummi löögikaugusest. seda saab omakorda teha trummeldajat kelgutama meelitades, mida me nüüd sõbrannaga isekeskis plaanisimegi.

otsustasime, et kelgutamisaktsioonile tuleb kaasa võtta ka mu peika, kes täiskasvanutega eesti keelt eriti ei parlee, kuid kolmeaastastega seevastu väga. olen kuulnud mitmeid viljakaid vestlusi, kus arutati küsimusi nagu "mis on sinu lemmikjäätis?", "mulle meeldib roheline pähkel jäätis, aga mulle meeldib palju mesi ka. kus saaks rohkem mesi?". õhtu lõpul limpsavad  mõlemad rahulolevalt keelt, laps kukub pärast liitri rohelise jäätise manustamist elutuna voodisse ega välju sealt enne hilist hommikut.

no igatahes, meil oli plaan täiesti valmis! kavandasime, et sel ajal, kui trummeldav vend ja peika mäge künnavad, mõnuleme meie päikesepaistelises välikohvikus ja kõlgutame lobisedes mõnusasti jalga.

aga siis läks kõik valesti! nimelt selgus, et väikevend räägib ainult vene keelt! sellega on peikal aga lood pisut viletsad. tänu justin petrone eesti-raamatule valdab ta üksnes hädavajalikku - öisteks ja üksildasteks rännakuteks kopli linnaosas. aktiivne sõnavara piirdub ühe fraasiga: "nuzhna nozh?"

ma ei teagi, mis nüüd teha. ise hästi kelgutada ei viitsi, aga trummeldav laps tuleks kuidagi mäe otsa saada. kui keegi teab keeleoskajaid inimesi, kes armastavad kelgutamist ja vestlusi kraanadest ja lemmikjäätistest, andke teada! tasuks üks väga rõõmus laps ja õhtupoolik värskes õhus. tulla oma kelguga.

word of the day: slee - kelk

4. november 2012

kõige suurem armastus

ma kohtusin täna chicago oravatega! veetsime koos sümpaatse pärastlõuna: mina püüdsin ja pildistasin oravaid, oravad einestasid ja poseerisid. hiljem, orav kotis*, kohvikus soojenedes muhelesin rahulolevalt. mul pole midagi selle vastu, et välismaal torne ja kirikuid vaadata, kuid mida saab üks katedraalikäkk elusa ja liigutava orava vastu? (retooriline küsimus).

ise kahtlustan, et oravakiindumuses on käpp sees emal, kellega me vanasti ikka männipargis oravaid uurisime. muidugi võib veel olla, et ta on ka ise suur oravasõber ja see kõik on geneetiline!

aga oravakronoloogiaga edasi. mõned aastad pärast männipargiaega hakkas inglise keele õpetaja mind koolis koopaoravaks kutsuma. chipmunk'i kõrval sai läbilöögivõimeliseks hüüdnimeks üksnes sõbranna vanaisa pandud kapsauss (asjaga on seotud ühed helerohelised püksid). läbi aegade on olnud populaarsed metsapähklid kakaos, hiljem ka statoili mandlicroissandid. oleks mul soojem mantel, elaksin suviti meelsasti puu otsas või tammeõõnes.

mul on isegi üks sõbranna, kelle nimi on orav! minu andmetel peab preili orav oravate asemel hoopis üht kassi, aga see kõik on täiesti loogiline, sest ka kassid on absoluutselt üle prahi.

äärmisel juhul võiksid oravatega võistelda ehk üksnes leemurid. unenägudes elan ma ju juba nagunii koos orava, leemuri ja peikaga, kes jumaldab meid kõiki! kuna peika jumaldab ka karusid, siis moodustaksime paugupealt viieliikmelise leibkonna.

pühapäevahommikuti toimuks põhjalik sabade harjamine. kutsumata külaliste saabudes räägiksime ainult oravakeelt.

word of the day: eekhoorn - orav

* see oli väike vale, kuigi vabalt oleks võinud olla. ma lihtsalt ei saanud veel ühtki kätte.