31. detsember 2011

peaaegu uus aasta!



pps. head 2012ndat ka, sest varsti juba tuleb! igaks juhuks täiendasin draakoniaastaks draakonikommi varud ära enne, kui kõik tallinna näljased jaole saavad. esialgu tundub, et jätkub terveks aastaks! no kuuks raudselt on noosi. 
ppps. draakonid pole üldsegi õudsed! üht sellist sõbralikku võite uurida näiteks siit. või siit. no kas ta pole kõige armsam koduloom? mulle lubati, et kui olen siivas, siis jõuluvana järgmisel aastal toob.
pppps. sportliku uisukaru unetuse asjus saab täpsemalt lugeda siit. see siit pildilt võib muidugi vabalt olla ka amsterdamist (moodsad kapuutsi läbistavad kõrvad viitavad suurlinnaloomale). pealegi saavad hollandis kõik uisutavad karusloomad paugupealt kuulsaks ja telekasse! pikutada võib ka suvel.

word of the day: gelukkig nieuw jaar! - head uut aastat!

19. detsember 2011

tere, lugeja!


avastasin hiljaaegu, et blogi on muutunud pisut üheülbaliseks. coffeeshoppe ja tulbivälju ei luura siit enam ükski amsterdami-huviline. see-eest zooloogiliste otsingusõnade kaudu saalib rahvast nagu murdu: kass tigetseb, leemur, termiitide elu, karu paljunemine, näljane koer möllab, nummid loomad, kassiga reisimine, elevandipoeg ja koputamine näksimise vastu (see võib muidugi vabalt ka inimese kohta käia) on kõik populaarsed.

leidub ka neid, kes guuglist memmesid ja kalamehi otsides pisut ootamatult blogisse jõuavad. tegelikult pole imestada midagi. pole ju salalugu see, et kõik maailma memmed ja kalamehed loomi armastavad ja nendega vahel
internetti satuvad. kes ei usu, vaadaku pilte! 

kui arvate, et kassid ja leemurid võiksid nurgas pisut tolmuda ja kirjutama peaks mõistliku inimese kombel hoopis kanepikimumisest, geiparaadist või juustust, siis andke muudkui teada! seniks kui soove pole, jätkub kasside ja leemurite anarhia. vahelduseks saab ka memmesid!

word of the day: beest - loom

16. detsember 2011

wanted: sinterklaasi hobune

vahepeal külastas amsterdami sinterklaas. kes ta on ja miks liigub terava orgiga habemik mustade peetrikeste seltskonnas, võite lugeda siit.

ma ei mõista, kus on sinterklaasi armastavate hollandlaste silmad! on ju ilmselge, et tegu on äärmiselt kahtlustäratava vanainimesega. mul poeb iga jumala kord hirm naha vahele, kui ta end õues või telekas ilmutab. põhjuseid on mitmeid:
1) sinterklaas on kurjade silmadega ja kõhnavõitu (väga halb märk! vt veel: dracula, kuri hunt, osama bin laden, lord voldemort),
2) tal on käepärast õudne kuldne kepp (raudselt terav),
3) ta valduses on kurjakuulutav punane nuhiraamat, kus on täpselt kirjas, kes saab kommi ja kes naha peale.

kui eesti laste lemmik jõuluvana sõidab lahkete põhjapõtradega, siis sinterklaas liigub valgel hobusel nagu kõrk prints. malbete neitsite asemel langevad tema ohvriks aga väiksed maiad hollandlased. leidub karjakaupa ahneid lapsi, kes on valmis tasuta noosi nimel õudse sinterklaasi sülle istuma ja talle laule laulma. uskumatu lihtsameelsus! ma ei istuks sellise mehega isegi mitte samasse lauda, kondisest põlvest rääkimata. libajõuluvana torgib ohvreid raudselt pika terava küünega ja paneb samal ajal õelat sinterklaasinaeru.

ülejäänud kamp on õnneks sümpaatsem. mustad peetrikesed on küll veidi hirmutavad, kuid alati võib kujutleda, et tegu on lihtsalt pisut pesemata päkapikega. kuna hobune on hobune, vahetab ta meelsasti porgandeid kommide vastu - jäta see vaid ööseks sussiga kamina ette. hommikuks on porgand läinud, kuid selle eest hobune on jätnud sulle karbi rafaello komme (tõsilugu)! milline suurepärane diil!

kui keegi teab, kust neid hobuseid tuua, andke palun teada! sinterklaasi oma mina tuuri panna ei julge.

word of the day: sint nicolaas - püha nikolaus

12. detsember 2011

muusika sinu kõrvadele

üks mu hea sõbranna on tuntud naljameeste-magnet. aastate jooksul on ilmselt enamik tallinna parimaid pastlaid ta juures juttu tegemas käinud ('see suur, et...mis see ilus neiu siin nii üksinda istub...'). leidlikest lollikestest vabanemisega saab alati kõvasti nalja, sest hoolimata vähesest taibust on nad haruldaselt järjekindlad ja võivad sul vähese vaevaga õhtu läbi kaelas joriseda.

magneetilisi võimeid on ka mul, kuid naljameeste asemel meelitan ma ligi muusikuid. enamasti käivad nad naabriteks. esimeses kodus elas ülakorrusel sakslasest helilooja, kes armastas etüüde meisterdades kepiga vastu põrandat takti lüüa. viljakaim loomeperiood oli - nagu klassikalistel kiusujuurikatel ikka - varahommikuti. õhtuti muusik puhkas ega sallinud, kui inimesed majas liigutasid. tal oli meile mitmeid tõhusaid ettepanekuid. kas me ei võiks näiteks heita voodisse kell kaheksa ja liikuda ringi üksnes hädavajadusel? piirata nõudepesu ja paugutada vähem külmkapiuksega? plaanisime sageli  haruldase kõrvakuulmisega sakslast mõnele füsioloogile lahkamiseks kinni püüda. ehk olid ta kuulmekäikudes mingid spetsiaalsed hatud? mõni salateenistus oleks sellise leiu eest raudselt heldelt tasunud! läinuks diiliks, võinuks cia sakslase kõrvadega praegu hõlpsasti pealt kuulata, mitme tanki ostu kreeka valitsus kinnistel istungitel arutab.

teises kodus olime naabrid pasunapuhujaga. tema mängis enamasti õhtuti ja rõdul. olime suured sõbrad seni, kuni mike aafrikast trummi tõi ja seda seltskonna mõttes pasunamängu saateks harjutama asus. kahjuks ajas trummeldamine naabril inspiratsiooni ära. no mida sa teed, jälle jama!

praegusesse koju kolides tundus esialgu, et muusikud on ohutus kauguses. kahjuks rõõmustasime enneaegu. uueks naabriks on muusikaõpetaja! regulaarse viiulisaagimise kõrval kuulame nüüd igapäevaselt ka klaveri- ja flöödivilinat. parimatel päevadel mängivad nad kõik koos! väikelinnade puhkpilliorkestrid, kes maipühade ajal keskväljakul valssi törtsutavad, on selle õuduste grupeeringu kõrval haruldased kunstnikud. 

hea isolatsiooni korral pole mul väikeste andetute pillimängijate vastu midagi. pealegi on see vabameelses amsterdamis tavaline -  igaüks, kes pole puhta kurt, võib saada pasunapuhujaks! kindlasti treenitakse sellise kontingendi tarvis spetsiaalse kannatuse ja alanenud kuulmislävega õpetajaid. üks neist on, näete, meie naaber.

positiivne on jälle see, et kedagi ei morjenda 50 külalisega kodupeod, kus mitukümmend inimest korraga basement jaxx'i saatel hüpleb. vahel kääksub saateks isegi kõrvalkorteri kaeblik viiul. 

varsti teeme oma bändi. kes lööb kampa?

word of the day: muzikant - muusik

10. detsember 2011

tallinna suurim nälg

tallinna-kodus käib juba kevadest terroristiks üks erakordselt ülbe kass. kui veel suvel põrnitses elukas rõduukse taga nagu harilik kodukäija, siis hiljuti on toimunud muutused halvenemise suunas. kass paneb täiega hullu! seejuures pole ta mõni kurblik kodutu, kes viineri lootuses aknale koputab. sellel kassil on alati kõht täis! ta on lihtsalt selline kiusuhimuline. nagu putin, aga sabaga.

kass laekub õhtupoolikuti ja hõõrub end metoodiliselt vastu aknaid. vahele ei jää ühtegi sentimeetrit! seejärel järgneb pindade töötlemine küüntega ja lömastavad kõhuhüpped vastu klaasi. paksu kassi ennastsalgavat põrklemist pole lihtne vaadata ja mu vaesed vanemad muretsevad kassi rahustamiseks üha luksuslikumaid lihatooteid. viineritelt liikus kass suitsuvorstile, siis hakklihale ja lõpuks salaamile. tänaseks käivad veel ainult maasuitsusink ja kanarulaad. viineritega võime vareseid pilduda.

ise vaatlen kassi eelkõige evolutsiooni huvilisena. kaua kulub, et saaks näha rullumist üle terrassi ja hundirattaid vasakutel käppadel? millal valmib esimene käik vorstikappi läbi tellisemüüri? millal ütleb see kass juba kord ''vabandust'' ja ''aitäh''?

ise võtaksin ülbe kassi leibkonda alles mõistlike lauakommete omandamisel. milliste, vaadake kõrvalolevalt pildilt. käpad olgu pestud. seebiga!

word of the day: trek - nälg (selline näksimise)

8. detsember 2011

kuidas ma peaaegu jõuluvanaga kohtusin

amsterdami töötud on tööta enamasti omal tahtel. pangadirektoriks ehk kohe ei võeta, kuid ka ausaid ameteid leidub küllaga. mitmed taibukad kodanikud, kes armastavad kontoritöö asemel värsket õhku ja inimesi, tegutsevad näiteks poeustel klientide tervitajatena.

minu kodupoes toimetab juba ammu hirmus sümpaatne habemik. esialgu arvasin, et tegu on suvitava jõuluvanaga, kes tähelepanelike spioonisilmadega inimesi varitseb ja kõik kurjad lapsed kirja paneb. igaks juhuks käitusin parem eeskujulikult. nina ma ta nähes no mitte eales ei nokkinud! vahel pakkusin jõuluvanale ka küpsiseid ja nätsukommi, ja üldsegi mitte ainult seetõttu, et ma kangesti jõuluks noosi ootan. no kuidas sa siis ei lehvita lahkete silmadega papidele, kes viisakasti tere ütlevad. mina küll alati lehvitan! 

arvasin, et detsembriks kaob salakuulaja-jõuluvana laiskevaid päkapikke liistule tõmbama, kuid eksisin. eelmisel nädalal oli ta ikka veel seal! plaanisin papit parajasti lähemalt varitseda, kui ta mind poest väljudes lähemale viipas. OO! mu ootused olid kõrgel. mis, kui toimub värbamine ja saab selleks aastaks päkapikuks? jõuluvanal võis vabalt olla ka täpsustavaid küsimusi noosi asjus. liikusin õhetades lähemale ja liigutasin igaks juhuks usinasti kõrvu. olen nimelt kuulnud, et jõuluvanadele see meeldib. ärevus oli suur!

selgus, et olin habemiku identiteediga rängalt mööda pannud. papi oli hoopis aastate eest amsterdami põgenenud rumeenia kunstnik Mihai, kes nüüd vahelduseks ustel teretamas käis. see kõik tundus täiesti loogiline, sest papi oli alati väga aupaklik ja kummardas viisakalt möödujatele. spioneeriv jõuluvana oleks ju hoopis taskus istuvat päkapikku instrueerinud, kumba nimekirja mööduja kanda!

see oli üks väga armas tutvumine. lisaks arvas papi, et rõõmsa näolapi eest tahaks ta mulle kangesti ühe oma maali kinkida. me olime ju ikkagi suvest saati peaaegu tuttavad. papi tõi nurga tagant mitu pilti ja laskis valida. nüüd on meil kodus väga uhke vaikelu rebasega. mihai ise tegi!

mul läks süda sellise asja peale hirmus soojaks ja paar päeva tagasi kutsusime papi külla. see oli üks väga südamlik õhtu. mihai vestis lugusid oma põnevast ja kurblikust elust, mis oli teda päris kõvasti mööda maailma pillutanud. ta märkas kohe ka mike'i karuraamatute kollektsiooni ning oli hirmus liigutatud. nimelt oli mihai ka ise suur karusõber. tal oli neist isegi üks pilt!

pühendan selle loo kõigile, kes arvavad, et tänaval varitsevad ainult liiminuusutajatest kollid, kellest on targem eemale hoida või kivinäoga mööduda. eelarvamused ja sallimatus on ikka õudsed asjad! pealegi paneb jõuluvana teid nende eest raudselt kurjamite nimekirja. 

olge parem head.

word of the day: kunstenaar - kunstnik

22. november 2011

jeesus, siil udus ja muud loomad


õud! amsterdami saabus tuumaudu!
vaatepilt on nagu imperialistlik maailmalõpp soyusmultfilmis enne timuri ja meeskonna saabumist.  kütsin õhtul rattal restost kodu poole ja nähtavus oli umbes selline, nagu süütul siilikesel udus ulguvat karupoega otsides. 

kanalitest eemaldudes muutus silmapiir õnneks selgemaks. hingasin kergendatult ja rõõmustasin, et olen udus varitsevatest kiskjatest selleks korraks pääsenud. kurjakuulutavast korinast põõsastes hoidsin kindluse mõttes siiski eemale. parem vältida ameerika filmistaaride saatust, kes kapist kostuvat verejanulist ulgumist uurima minnes kombinee väel ära süüakse.

kui udu homseks ei tagane, hangin vanarauapoest pealambi ja asun liiklema nagu kaevur šahtis. alternatiiv on kruvida rattakorvi leeklamp ja tekitada korraga nii valgust kui sooja. ma pole kade ja luban heldelt tule äärde vorstikesi küpsetama ka kõik näljased amsterdamlased.  

elanuks jeesus amsterdamis, saanuks ta siinses patuste pesas pühaks meheks juba pubekaeas. keskkond on  nägemusteks ja prostituutide päästmiseks ju erakordselt soodne! pühal õhtusöömaajal serveeritaks seeni. viiel erineval moel!

word of the day: zondaar - patune

8. november 2011

hallo viin!

oh mind lolli! unustasin ju rääkida, kuidas ma ameerikas terve nahaga halloweeni küüsist pääsesin! seekord läks üsna napilt.

ameerikas ei tea täiskasvanud eneseväärikusest midagi... washingtonis rokkisid isegi paksud memmed ja transamehed zombide ja mesilastena mööda linna.  küll on hea, et olen sündinud eestlasena ega pea veriseid vanemaid halloweeniööl hirmunult nurga taga varitsema, et siis joobunud kollide naastes tasa tuppa imbuda ja seal kapis häbeneda.

kuna sõprade halloweenikräu toimus kesklinnast eemal, avanes mulle varahommikusel koduteel ennenägematu vaatepilt. olen üldiselt suur rongisõber, kuid vagunitäie vampiiride, ämblikmeeste ja veritsevate libudega reisisin elus esimest korda. seltskond jagunes kaheks -  vilkad vampiirid möllasid pinkidel ja ülejäänud seltskond tõstis iphone'id ja filmis. mitmed taibukad kodanikud on kogunud tänaseks youtube'is ilmselt tuhandeid klikke!

sellal, kui purjus mesilased linnas lammutasid, meisterdasime meie metsas sõpradega lõkke, vahukommipirukat ja kõrvitsasuppi. vahepeal käis õues möllava lumetormi tõttu ära ka elekter. sest polnud õnneks midagi, kuna küünlavalgel kõrvitsaid uuristada ja tondijutte vesta oligi ausam. jutustasin neile õudusloo, kuidas hollandis kord näljaga üksnes tulbisibulaid söödi. ameeriklased krõbistasid kreemjuustuga piparkooke ja ulgusid hirmust.

tõepoolest, halloweeni ja tänupühade ajal pole midagi hullemat kui vähe süüa. ilma kalkunita pole elu!

word of the day: heks - nõid

3. november 2011

welcome to estonia!


jeesus maria ja püha issa ristike! kohtusin eile ottawast nyc'i lennates päris põrutava pagasiametnikuga ja ei saa kuidagi vaiki olla. lugege ka!

siirdusin parajasti kodusesse usa immigratsioonisappa, et seal nagu tavaliselt paar tundi püstijalu passides pissihäda kannatada, kui kohvrimees mind rajalt eemaldas, et mu mustadest sokkidest pisut pomme tuvastada. (siinkohal tervitan kõiki keskealiseid ameeriklasi, kes euroopas virisevad, et lennujaamad on paranoilised, mugavustega on lood hapud, hotellivoodid väikesed ja hommikusöögiks polegi kolmekümmet erinevat helvest.)

ühesõnaga -  meil oli selle kohvrimehega väga valgustav vestlus. onu tutvustas end kiindunud maailmahuvilisena ja uuris teraste spioonisilmade sähvides, kas ma mitte tsehhoslovakkiast ei ole. tuletasin onklile lahkesti meelde, et selline riik pandi vahepeal kinni ja lehvitasin sinise passiga. mainisin ka eestit. onu pungitas imestusest silmi ja uudishimutses edasi. kas eesti pole mitte selles  - selle koha peal pidi ta kukalt kratsides pisut järele mõtlema - selles nõukogude liidus, kus on õudne ja näljane elu?

milline tark mees rääkis, et kõik eestlased on didaktilised diplomaadimolekulid? nii on!

naeratasin kannatlikult ja valgustasin onklit uudisega, et ka külm sõda on vahepeal lõppenud. isegi et 20 aastat tagasi! kohvrimees vangutas imestunult pead, aga üldiselt oli tal väga hea meel. küllap nii ongi parem, arvas ta ja patsutas mulle sõbralikult õlale. ta oli nimelt kuulnud, et ussr on üks üsna vastik ja räpane paik.

kui järgmine kord lennujaama satun, räägin kohvrimehele jälle uusi põrutavaid uudiseid. tal oleks kindlasti rõõm kuulda, et vahepeal tehti maailma internet, millega saab poest pizzat tellida, ja et ameerika president on neeger. vabast aafrikast!

word of the day: nieuws van de dag - päevauudised

2. november 2011

ärimaailma räpased mängud


kohtusin tööasjus hiljuti kohutavalt alatu kassiga. ah et mismoodi? lihtne! niimoodi:

kutsusin nimelt ühe väljamaa teadlase ärikohtumise raames hommikust sööma. näljane mees oli kuulus kalifornia bakterikunn ja lubas mulle tasuta toidu eest põrutavaid batsilliuudiseid. mul polnud midagi selle vastu, et teadlast pisut sööta. nagunii keevitame ta mõtted varsti raamatuks ja müüme koopiad kalli raha eest maha. bukkisin linna parima laua.

hommikul väntasin nagu kord ja kohus bakterimehega kohtuma. onkel niheles juba näljaselt lauas ja lutsis lusikat. minule mõeldud toolil istus keegi kass ja tegi väga usalduslikku nägu.

ilmselgelt oli tegu eksitusega. tuletasin ülbele elukale meelde, et olen kohale jõudnud ja ta võib lahkuda, kuid volask isegi ei liigutanud. kass pani kivinäo ette ja juuris end varbaküüntega toolipõhja. täitsa ennekuulmatu lugu!

restoranil ei jäänud üle muud, kui mulle lisatool tuua ja salakuulaja eemale nihutada. rõõmustasin kahjuks enneaegselt. tarvitses mul vaid korraks vetsus käia, kui alatu elukas oli tagasi. seekord eriti ülbel moel - otse batsillimehe süles.

andsin alla. alatu kass ei tundnud absoluutselt ausa mängu reegleid ja mängis lolli, nii mis tolmas! teatasin elukale karmilt, mis ma ta räpastest tegudest arvan ja marssisin uksest välja. õhus kajas ülbe kiusupunninaer.

ma ei imestaks, kui see polnud üldse mõni tavaline loom, vaid vanasse kassinahka reinkarneerunud  konkurent, kes samuti bakteriraamatule jaole sai. väga vastik lugu, kuid parata pole midagi.

kassi needsin muidugi ära. soolenugilised on juba teel.

word of the day: uitgever - kirjastaja

15. oktoober 2011

vihm, tuul ja õunakoogid



tänu õues möllavale sügisele saab nüüd klouni lausa iga jumala päev! näiteks frankfurdi raamatumessil võttis sõbral kohalt kaabu ja hõljus otse jõkke. amsterdamis jälle lendasin tormi ajal jalgrattaga peaaegu puu otsa. vihmavarju abiga võinuks vabalt ära käia ka mõnel korralikul katusel. seal on toimetanud ajaloos nii mitmeidki värvikaid tegelasi ja mul poleks midagi nende kohtamise vastu:


1) ammuilma on aeg, et keegi kõlvatut karlssonit lihapallide ahnitsemise eest natuke kägistaks,
2) mary poppinsilt võiks näpata võlukoti rääkiva kassi, mannavahu ja värskete võisaiadega olümpsi cafe boulevardist,  ja
3) hendrik sal-sallerilt... ma ei teagi? äkki saaks talt autogramme, mida hiljem mustadel päevadel keskturul müütada?

muid põnevaid asju juhtub muudkui ka, aga neist kirjutan juba varsti. praegu jõllitab mind tallinnas üks kaneeline õunakook ja ma pean sellega tegelema enne, kui näljaste vendade ahned näpud jaole saavad. need on tal õudselt pikad ja tugevad. teravate küüntega!

word of the day: onweer - torm 

27. september 2011

ühe papagoi mälestuseks

eestis on loodus KOGU AEG ajalehes. pole ju salalugu see, et karud vahel inimesi söövad. olen kuulnud ka uudseid prussakaid avastanud sitikameestest ja põtradest, kes ministrite kapotte pilbastavad. ükskord räägiti isegi  p u n g a d e s t !


amsterdami loodus end eriti ei ilmuta. levinud nähtuseks on vaid loomastunud britid, kes maagiliste seente toimel parkides hauguvad. eelmisel nädalal juhtus siiski midagi põrutavat!

nimelt avastasin hommikustest uudistest, et hollandis oli õhtul värisenud maa. kuigi tegu oli poolkõva 4.5 palliga, ulgusid diktorimehe sõnul nii mõnedki hollandlased keldrites hirmust. jõllitasin telekast öistes seiklustes osalenud kaasmaalisi ja halisesin nördinult. nimelt lakkusin mina hollandi esimese maavärina ajal baaris veini, selle asemel et mõne kõrge puu otsas uudseid olusid uurida.

edasi läks päev ainult halvemaks. kuigi viimane kui üks hollandlane hiilis pikapeale võidunud keldrist päevavalgusse, oli öö oma jälje jätnud. nii läks looja karja tubli papagoi Peter, kes värina peale ehmatades puurist alla kukkus ja südamerabanduse sai. omanikud arvasid esialgu, et Peter lihtsalt pikutab, kuid varsti selgus õudne tõsiasi. papagoi ei kannatanud absoluutselt turbulentsi!

see kõik on kohutavalt ebameeldiv. mul pole midagi selle vastu, et värisev maa usse ja sääski neelab, kuid papagoid peavad elama! lahkunu pole lindude paradiisis ehk kuigi tundeline ja soovitaks kõigil ta terviseks klõmaka rummi teha, kuid mul on ikkagi kurb meel.

olnuks palju parem, kui surnud oleks hoopis mõni jõle uss!

word of the day: aardbeweging - maavärin

26. september 2011

selle suve luule

tänavuse amsterdami suve võtab eriti ilusasti kokku üks ilmar trulli luuletus. ma ei tea, kas ilmaril on miskit pistmist trulliga tripsu, trapsu ja trulli raamatust, kes olid sellised viisakad vana-aja lapsed, külastasid vanaemasid ega teinud kurja. igaljuhul on väike trull kasvanud jumalasta kobedaks luuletaja Ilmariks. tal on teisi lahedaid luuletusi ka. isegi et dinosaurustest! teine tore asi on see, et ta lugudes pole ühtki kurja looma (isegi kassid on siuksed viisakad). no mulle õudselt meeldib!

ILUS ILM
(ilmar trull)

saabus kõrge rõhu hari.
nüüd jääb koju vihmavari.

täitsa täis ma lähen väge,
kui näen kõrge rõhu mäge.

sestap ootan ühtepuhku
mõnda kõrge rõhu muhku,

ehkki eriti ei kohku
keset madalrõhulohku

ega lase nina norgu
jõudes madalrõhuorgu.

ka vihmaga on kuiv mu silm.
mulle meeldib iga ilm.


word of the day: gedicht - luuletus

19. september 2011

seened ja statistika

levinud arusaama kohaselt tuleb statistika majade seest. majade ees algab see-eest elu, mil on toas tehtud numbritega vähe pistmist. vastupidist väidavad üksnes matemaatikaõpetajad ja ka ainult seetõttu, et neile antakse selle eest raha!

eile sündis aga erand. statistika käis õues ja vastas tõele! lubasin matemaatika (üldiselt väga vastik teema) oma blogisse ainult seetõttu, et lugu on õpetlik ja võib päästa nii mitmeidki elusid. isegi nalja saab!  

nimelt käis mu hea tuttav sõbrannaga seenel. kõik oli kohutavalt romantiline. sammal lõhnas nagu noor loom ja linnud ulusid. kõige tähtsam - KÕIK kohad olid seeni täis!

noored korjasid korvi täis ja olid oludega igati rahul. mainekad mükoloogidki ei satu igapäevaselt sellisesse seenemetsa. vanem generatsioon meenutaks siinkohal härdusega kuulsat seltsimeest Kõpsu, kel samuti seente peale hea nina oli. enam seenesõpradest millegipärast enam multikaid ei tehta, kuigi materjali leiduks küllaga. paljalt amsterdami skeenest saaks mitu täispikka filmi!

igatahes, korviga koju jõudes polnud Kõpsu parajasti käepärast ja noored korilased asusid interneti abil seeni määrama. esialgu tundus asi lootustandev, kuid ajapikku selgus siiski kurblik tõsiasi, et metsast polnud ära toodud ühtki söödavat seent. see-eest sai kõvasti tatikaid! saak läks potist alla ja kõigil oli selle pärast natuke kurb meel.

siin tuleb mängu statistika. mõni õel matemaatikamemm oleks juhtumit kindlasti kalgi loogikaga lahanud. kõigepealt oleks ta teatanud, et statistiliselt tihedal seenehooajal peab söödavaid seeni mööda metsa taga ajama nagu loom. tõenäosus midagi head leida oleks kindlasti väike. seenerikkad lagendikud pole metsa tulvanud näljastele hordidele mitte kahe silma vahele jäänud, vaid lihtsalt mürgiseid tatikaid ja muidu vastikuid seeni täis. lõpetuseks oleks ta kindlasti näidanud mõnd õudset parabooli paelussiga lõpetanud tatikasööjatest, kes tegelikult puravikke otsisid.

lohutuseks noortele korilastele võin saladuskatte all avaldada, et parimaid seeni ei tule otsida mitte metsast, vaid kulli tänava köögist panni pealt, peekoni ja vahukoore vahelt. teine tuntud leviala - sahver! kolmas riiul, sõstramoosi taga.

word of the day: paddestoel - seen

14. september 2011

hollandlased külastavad eestit

mu kirgliku kihutustöö tulemusena bukkis üks merehuviline kolleeg hiljuti puhkuse haapsallu ja saartele. soojenduseks näitasin kevadel kõigile suviseid pilte, kus ma erinevate järvede ja merede ääres suplen ja otse põõsast ökoloogilisi sõstraid ja mustikaid söön. viimseks tõukeks sai juunis amsterdami saabunud hollandi tuumatalv. eestis paistis päike.

igatahes, kolleeg läks õnge ja lendu esmaspäeval.

nüüd loen päris suure hirmuga, kuidas eestisse on vahepeal saabunud orkaan! praamiliiklust pole ja sõbra basseinis on meetrised lained. õud!

nädal aega orkaani sees puhkamist võib isegi toredast kolleegist teha vabalt tigeda eluka ja ma olen mures. loodetavasti sai ta siiski saarele ega pikuta tuule vaibumist oodates kuskil virtsu sadama puhvetis paberkonni voltides. eile juba palusin jumalaid, et ta oleks hoopis mõne kobeda spa mullivannis ning sööks täidetud mune ja kaevuri kommi.

iseenesest on hollandlastele eesti sügistormid muidugi käkitegu. ilmaga, mil mõistlik Mart ahju ees aknaid topib, peab hollandi Kees tavaliselt pargis piknikku. jõudnuks amsterdami õudne Irene, mis terve new yorgi nurka surus, oleks uudishimulikult hollandlased raudselt karjas katusele roninud, et uut sorti vihma ja tuult oma silmaga tunnistada. võib-olla oleks tehtud isegi pilti!

lumega sellist nalja ei saaks. kõik uluksid hirmust ja topiksid aknaid.

word of the day: sügistorm - herfststorm

8. september 2011

elu enne amsterdami

kuna internetil on vastik komme meelevaldselt lehti kustutada, tõstsin vana punganäksimise blogi jutud igaks juhuks siia ümber.

2005-2006 juuli on kõik amsterdami-eelsest ajast. sinna kuulus natuke tartu koolielu, tallinna tööelu, kõvasti pummelungi õige mitmel rindel ja ei ühtegi koma. põhiliselt sai muidugi pungi!

natuke on naljakas ka, aga mis seal ikka varjata. ise ju tegin.

word of the day: archief - arhiiv

2. september 2011

parimad hommikud

eile juhtus ime! kohtusin üle pika aja heasoovliku ja multifunktsionaalse 2-in-one kassiga, kellega mind ühel koosviibimisel tutvustati. kass viibis üritusel seetõttu, et see toimus ta kodus, aga oli sellest hoolimata cool!

pole ju salalugu see, et kassid külalisi vihkavad. minu tähele-panelikud spioonisilmad on märganud külaskäikudel mitmeid väga vastikuid kassitegusid. repertuaaris leidub laiaulatuslikku junnipoetamist, kriibitud käekotte kui ka klassikalist mõõdutundetut ringipissueerimist. fantaasiavaesed kassid tegelevad enamasti labase hammustamisega.

kass Ichi oli erand: sündsasti pestud ja kammitud, viisakas ja maias. vahukommide näksimise juurde liigutas ta muide täiuslikult jazzi taktis saba. olen kohanud nii mõningaidki muusikuid, kellele see kass trummilöömise ja plaadimiksimise vallas mõndagi õpetada võiks. ma ei imestaks, kui Ichi eelmises elus kasside arvo pärt oli.

eriti hästi meeldis mulle see, et hommikupoolikuti käib Ichi äratuskellaks. iga hommik punkt kuus null null hiilib ta kikivarvul magamistuppa ja tilistab voodis hellasti kaelas rippuvat kellukest. kui keegi ei liiguta, ei lähe kass absoluutselt ärevusse, vaid annab muudkui käpaga kellukesele matti. järgneb soojendav kassikompress otse kõhul.

sellise jätkusuutliku kassi värbaks ma kohe ametisse. patareisid no absoluutselt ei kulu ja garantiiremondi asemel tuleb anda lihtsalt rohkem värsket liha. sobivad ka kotletid.

word of the day: doelmatig - funktsionaalne

26. august 2011

50 aastat laiskust

kas olete juba kuulnud youtube'i ameeriklasest, kes räägib internetis eesti keelt nagu miška? paljud kuulsid ja avaldasid heakskiitvalt rahulolu. ''mõned elavad siin 50 aastat ega räägi sõnagi eesti keelt, aga vaata neegrit!''

kuulge, need mõned on mingi ohtlik ja laialdane probleem või? amsterdamis kiidetakse ka hollandikeelseid välismaalasi, kuid mesijutt lõpeb enamasti ikka kurja pominaga, kuidas mõned elavad siin juba 50 aastat, aga...

kui mu mälu ei peta, kirjutas samast asjast kunagi ka justin petrone. muidugi meeldib ka tema meile lihtsalt seetõttu, et on ameeriklane, aga inimesed! RÄÄGIB EESTI KEELT!

kuna mõnede fenomen näib levivat mööda ilma nagu katk, peaks ehk avama tõhusa keeltekooli umbkeelsetele? mul poleks midagi selle vastu, et hollandi osakonnas garderoobe valvata ja mõnedega tutvust teha. kui viisakasti naeratada, saaks ehk sõbraks ja külla? ma olen kuulnud, et mõnede kodudes pakutakse datleid ja paljudel elavad vaasides isegi tantsivad ussid.

noh, kes on mõnesid oma silmaga näinud?

word of the day: allochtoon - immigrant

11. august 2011

külaline tulevikust

kui mitmeid tuttavaid väisavad matsid, kes söövad vorsti kapist ja jätavad kiled vaibale, siis mul on külalistega vedanud. üks sõber asus täna tagasiteele ja järgmine pakib juba tallinnas kotte. jõudsin küpsise- ja chipsipuru vaevalt diivani vahele prakku suruda.

sedapuhku on saabumas mu kõige coolim hõimlane, keda tuntakse kinnistes ringkondades ka väikevenna nime all. hambaid ja karvu on tal viimase kahekümne aastaga muidugi kõvasti juurde tulnud ja väikevenna tiitel devalveerunud, kuid vahel kiusu pärast ikka võib. õe- ja kiusuvabal ajal on ta muidu üks gert.

gertide saabumine on olnud läbi amsterdami ajaloo väga piduliku tähendusega. noosi ikka liigub, kuid seekord on sellega kaasa pandud elus vend ja me kõigi ootused on jube kõrgel. isegi peika liigutab õhtuti kõrvu ja loendab kannatlikult päevi, mil tallinna lennuk vananevate pummeldajate vennaskonnale noort liha toob. kuna piirivalve on välismaalaste suhtes umbusklik, palusin emal hoolitseda, et vend oleks korralikult sisse pakitud ega lekiks. sitikaid ei tohi ka küljes olla, muidu ei lase tollimehed läbi.

ootame hingevärinal. kui kõik läheb nagu vaja, sööme sel sügisel hommikusöögiks ainult paljast karlfazerit. metsapähklitega!

word of the day: oh brother where art thou? - oh broer waar ben je?

9. august 2011

kes reisib šotimaale?

šotlased on turistide hirmutamiseks hiljuti uue plaani haudunud. igav järves luurav koll on ajalugu! seda rääkis mulle hea sõber, kel hiljuti šotimaa nõmmedele asja oli.

kõik oli nagu heas inglise filmis - tuul ulus, teeäärses kanarbikus luurasid malbed neitsid ja ilmselt ka colin firth valgel hobusel. neid polnud muidugi parajasti näha, sest sadas hullumööda (kes räägivad, et on briti saartel päikest võtnud? need inimesed on valetajad!).

idüllid ei kesta teadagi igavesti. umbes nagu jeesuslapsukese tulemine, ilmus piimjast vihmast teele järsku hiiglaslik roosa lammas! sõber arvas esialgu, et ta kapotile on maandunud mõni kosmosest saabunud saadik. tegu polnud siiski maavälise objektiga - läbi esiklaasi jõllitas teda ülbel pilgul ehtne šoti lammas! teised roosad kodanikud pikutasid teeveeres ja liigutasid tülpinult kõrvu. pealik koputas sõraga vastu akent ja viiples lambakeeles, et TUTKIT BRAT! VORSTI ON?

inimesed, see ei ole nali! neist lammastest kirjutati isegi lehes! värvimine on nimelt tõhus bandiidivastane abinõu. kui muidu paneb ikka mõni loll, lammas seljas, üle põllu ajama, siis roosa villase pommiga eriti kaugele ei kappa. proovida ära peita? johhaidii.

lehes mainitud oranze lambaid ei näpiks ma mingi hinna eest. see on selge märk, et tegu on mõne hollandi emigrandi varaga, kes lambad kodumaa auks ära on tooninud. ainult helde jumal ise jaksab päästa varast, kelle see hull kätte saab. suure tõenäosusega treib vaene mees hollandlase kuuris aastaid kuusepuust uusi kalosse. söögiks: juust.

word of the day: lammetje - lambake

5. august 2011

ühe koera elu

hommikusöögi kõrvale unistan ma vahel ikka sõbrast, kes võiks olla mõni kohev ja lõbus kass. vanasti meeldisid mulle ka muud amsterdami loomad, kuid hiljuti mõtlesin ümber.
see käis nii:

mike'i tädi taltsutas kevadel ühe sündsa välimusega koera. muhv tegi klouni nii kuis jaksas (koer, mitte tädi) ja käitus igati meelilahutavalt. minust sai korraks isegi peaaegu et koerainimene! taaskohtumisel hiljutisel grillipeol ehmatasin endal aga püksid täis, sest kevadine koerapabul oli paisunud täitmatuks pommiks! ÕUD!

ablas elukas istus terve õhtu grilli kõrval ja jõllitas liha. kui silmad ära väsisid, kolis pomm kiigele puhkama ja haukus niisama, meelelahutuseks. tast tuli ikka päris kõva häält! õhtu jooksul neelas õgard lisaks lihale tooreid oliive, herneid ja topsijäätisi. lisaks maitses pomm kolme erinevat veini ja einestas melissipõõsas.

enamik külalisi muutus peagi veidi murelikuks. mis seal salata, ka ise mõtlesin peamiselt sellele, kuidas kiiresti terve nahaga minema pääseda. istusin igaks juhuks parem kõrgel baaripukil ja varitsesin tähelepanelikult, mida pomm teeb. koer allus ainult kõikide loomade sõbrale mike'ile, aga see pole mingi eriline uudis, sest ta oskab ka kärbseid dresseerida. kahjuks ei viitsinud  isegi mike terve õhtu koera taltsutada.

minu koju see koer enam oma aplat nägu ei näita.

word of the day: honger - tõsine, õudne nälg

4. august 2011

suve-eri: saarlased värbavad

ausad kitsesõbrad sügeleks praegu hirmust hauas, kui nad teaks, mida saaremaa mehed täna lehes kuulutasid. inimesed, hullud saarlased otsivad hirvepeletajaid!

täpselt polnud öeldud, palju neil seal hirvi kaelas on, kuid tundub, et asjaga on üsna kiire. kuhu hirved peletada, kuulutus ei maininud. äkki saarlased mõtlesid, et ajavad nad üle mere hiiumaale elama? a mis siis, kui hirvedele seal ei meeldi ja nad ujuvad tagasi? punuvad kõrgele kuressaare linnuse torni pesa ja hakkavad öösiti prassima ja pasunat puhuma? määrivad ürikuid ja teevad kabelisse junne? ooperifestivalil oleks kohe ots peal.

milleks loodust ärritada! kui juhe koos, võib ju alati mandrile puhkama sõita. ehk mitte loomaaeda (jälle hirved!), aga kohvikus ja nukuteatris meeldiks vast isegi saarlasele.

word of the day: hertje - hirveke

24. juuni 2011

jaanipäeva kõrge rohi

ma avastasin ammu, et hollandit juhivad kuninganna asemel hoopis browni osakesed, kes varitsevad tasakesi niiskes keldris ja korraldavad kaost. õnneks on nad sellised vanamoodsad ja lärmamist ei salli. seda tean ma tänu muruniitmise regulatsioonile, mille nad musta öö katva varju all hiljuti läbi surusid.

kui eestis tuleb naabril kange niiduisu peale tavaliselt kuuest hommikul, siis amsterdamis märatsemist ei toimu. juhtme võib pistikusse lükata hommikul kümnest kaheteistkümneni ja siis uuesti õhtupoolikul. mõistlikuks õhtusöögiajaks on lõbu läbi ja kõik lärmavad bandiidid tõmmatakse liistule. rohi muudkui kasvab.

võibolla seetõttu ongi paljud kombekad kodanikud oma äärelinna tagaaia ära betoneerinud, et poleks hirmu asjata kulutada. trahviraha saab tallele panna ja seda talvel kaminatule õdusas kumas mõnusasti patsutada.

teised hollandlased jälle ei niida, vaid hoopis kasvatavad rohtu. see on juba hoopis teine tera! vajab regulaarset kastmist ja harvendamist. levinuim leviala: päikseline rõdu.

word of the day: onkruid  - umbrohi

17. juuni 2011

tartu, revisited

tartus lõpetati täna koole. üks mu armas sõber (vabandust aga sugulane kõlab kopitanult) hakkas geenitehnoloogiks ja teisest sai insener. fakk jee! nüüd tean kohe, kellele helistada, kui tuleb tuju torni püstitada või plastiliinist dna teha.

ühel väiksel sõbral (jälle sugulane) avastasin ohtliku kire. oma noore vanuse kohta on tegu erakordselt toimeka harakaga. sel ajal, kui suured inimesed hängisid, riputas kaheaastane muhv  endale kärmelt külge kõik ripakil ehted, rõngad, ketid ja kellad. sellest lapsest saaks tulevikus kindlasti võimekas pärlipüüdja või punkar!

muidu on tartu elu hea. kui keegi teab seal jäätisemaitsja või  kassijalutaja töökohti, siis andke muudkui teada! teine variant on jätkata kirjastamist ja toota näiteks zavoodi käsiraamat või emajõe hakkide entsüklopeedia.

word of the day: universiteit - ülikool

1. juuni 2011

ja nüüd - ilmateade!

aktuaalses kaameras oli vanasti alati sama kliima.  homme tuli ikka vahelduva pilvisusega kuiv ilm, tuul puhus edelast kaheksa meetrit sekundis ja õhtupoolikul võis esineda sademeid. sooja tuli lõuna-eestis n kraadi ja põhja-eestis ning rannikul n-5 kraadi. saartel oli tavaliselt n-10 kraadi ja esineda võis äkilisi tuuleiile. easy!

amsterdamis suudaks täpset ilma ennustada üksnes EHMI parima ilmamemme ja mõne eriti võimeka kuusetaadi järglane.  eile hommikul läksin ma tööle mantliga, lõunale suvekleidis ja õhtusöögi-pikniku ajaks olid kodanikud pargis palja ülakehaga. ööseks panid mõned nõrgad maikad selga ja ülejäänud litsusid paljaste tagumike välkudes koju. ma ei tea, mis juhtus vahepeal, kui ma magasin, aga täna hommikul oli õues 12 kraadi. õnneks saabus õhtuks jälle suvi!

ses mõttes on mõnus käia vahepeal kontoris, kus on kogu aeg hea ilm. vahel ajavad kolleegid küll vere keema, aga mõnusa kliimaga kohtades ongi sageli palju lolle -  aafrikas ja pirital pole suvel mitte ilmaasjata ahve jalaga segada. 

talve vältimiseks käiks ma isegi heameelega sesoonselt aafrikasse ahviks. ratta eest saaks raudselt terve autokoorma banaane! 

word of the day: weer punt nl  - ilm punkt ee

23. aprill 2011

suvi, muhvid!

5. aprill 2011

evelin ilves ja rästikud

lugesin ükspäev lehest, et eestil käis külas poola president ja võttis naise ka kaasa. ja kuigi presidentide toimetuste osas valitses meedias uudisepõud, siis daamide tegemised olid ootamatult detailselt kaetud. näiteks teavitati kõikjal, kuidas evelin ilves presidendiprouale  leiva, põlle ja rätiku kinkis. ja kuna kell oli alles vähe, siis ma lugesin algul, et poola memm sai omale rästiku!

kusjuures tegelikult võikski ju külalistele usse kinkida! ma olen kindel, et kõigil valitsevatel  vahmiilidel on kapid igasugu rahvuslikku joga täis. no saate ju aru, et isegi rikka presidendi sahver (mis on suur) saab ükspäev puulusikaid, lippe ja õllekappe täis?

sellistele inimestele kulukski ära hoopis üks korralik uss! rästik teeb vähemalt klouni ja liigutab ja võibolla vahel teeks ka hääli? lisaks võtab aus uss raudselt vähem ruumi kui mingi leib või rätik. lõpetuseks, uss sööb vähe ja on odav pidada.

eesti saaks ka kindlasti kõvasti kuulsamaks, kui president külalistele usse tooks! nad võiks olla sellised viisakad, väärika sametise lehviga ja korralikult kammitud. ja keegi ei köhiks, sest kingitud ussile suhu ei vaadata!

noh, mis arvate?

word of the day: madu - slang

3. aprill 2011

sõda amsterdamis!

täna hommikul avastasin voodist suled. mõtlesin õudusega, kuidas pimeduse katva varju all on sisse tunginud üksildane öökull, et mu kõrval salaja tukastada. tegelikult polnud asi üldse nii hull - suled olid seotud hoopis sellega, et ma käisin eile lahingus!

nimelt toimus amsterdami vanalinnas armutu padjasõda. mitmed nutikad kodanikud olid enda kaitsmiseks kaasa võtnud suusaprillid või haisva aukudega suka. kuna mul jäi kassimask koju, nuuskasin sõjajärgsel õhtupoolikul sulgi, aga see oli okei. isegi natuke et eksootiline oli!

peale madinat oli linn padjasulis ja karjakaupa higiseid sõjardeid lebas kurnatult nurkades. õues pikutamiseks oli muidugi igati sobiv ilm, sest amsterdami saabus eile suvi ja 24 kraadi, millega istuvad muretult kivipõrandal isegi põiepõletikke kartvad emad.

hommikune intsident pani mind ainult muretsema peika pärast, kes sõitis peaaegu et otse sõjast kongosse ja ega ma lubada ei saa, et tal seal juustes ja kõrvades mõned suled ei olnud. ma nii loodan, et kiuslikud neegrid teda seal lennukis väga ei narrinud! hollandi farmerid võivad nimelt vabalt käia, suled peas, aga minu peika pole mingi agronoom. samas kongomehed seda raudselt ei tea. õud!

word of the day: sõda - oorlog

1. märts 2011

hooaeg on alanud!

mulle tundub, et vahepeal tuli märts.

uhkeid pungi kõigile!
nüüd saab näksida vähemalt jaanipäevani.










word of the day:
eet smakelijk - head isu!

18. veebruar 2011

finantsturg ja vanad eestlased

inimesed! vahepeal sai tsirkust berliinis. see käis nii:

APE 2011 korraldas konverentsi kirjastusilma hullukestele, kes ei kannata jõuluaja biograafiamüügi õnnekoomas reisifondi raiskamisega kuidagi frankfurdi raamatumessini oodata.

algul kulges kõik traditsiooniliselt. päeval sai klatši ja loenguid ning õhtul juua ja laaberdada.  kirjastajad on teadagi eesrindlikud veinilakkujad ja teise päeva hommik oli traditsiooniliselt raske. aga siis saabus lunastus!

nimelt oli pohmelliuimas publiku erutamiseks kohale meelitatud stephen bourne cambridge university pressist. hommiku-agoonia leevendamiseks teatas ta kiiresti, et kuigi juttu tuleb hiina raamatuturu fantastikast, on tal alustuseks üks lõbus lugu. (see oli tast päris nutikas, sest nii mõnedki koomas kodanikud avasid silmad). kuna ma pole joodik ja enesetunne oli mul suurepärane, siis rõkkasin hoopis sees, et nüüd hakkab saama tsirkust!

aga tegelikult teatas stephen, et teate - hiina on peaaegu et nagu eesti! (no selle koha peal ma ehmatasin küll, sest ega ma olin kindla peale ainus eestlane seal joodikute kambas,  ja kujutasin juba selgesti ette, kuidas läheb laimamiseks ning hiljem tuleb asuda neid kõiki ümber veenma, kuidas meil on kõik suurepärane).

võrdlev arutluskäik oli aga järgmine: stephen käis 1991. aastal tallinnas eestlastele rahvusvahelise finantsturu võimalustest rääkimas. ettekande lõpus tuli tema juurde keegi härra ja uuris, et kuidas täpselt nende turgudega nüüd on (eriti ameerika!), sest tal on kaasas nimekiri asju, millest oleks vaja vabaneda. müüginimekirjas olid järgmised artiklid: traktor, 100 kilo heina ja üks hobune (hall). stepheni meelest illustreeris see näide suurepäraselt hiina turu naiivsust aastal 2011, mida siis omasoodu nupukalt ära kasutada.

no ei saa salata, et ma olin tige küll ja oleks tahtnud seda stephenit siukse lolli jutu eest natuke nüpeldada! aga samas ma jälle ootasin tasakesi, et äkki nüüd tuleb puänt! sest nüüd on meil ju e-valimised ja skype, ja mehed - meil on isegi et euro! aga ei sittagi. edasi tuli hiina fantastika ja joodikud panid silmad kinni tagasi.

kohvipausi ajal püüdsin laimava kodaniku kinni, et teda veidi viisakalt korrale kutsuda (kes teab, paljudes ettekannetes ta juba eestlaste arvel lolli nalja oli visanud). stephen oli vahepeal juba kuulnud, kes ma olen, katsus mind vennalikult emmata ja alustas laulval häälel, kuidas ta teab küll, et nüüd on kõik hoopis teisiti ja tallinn on kultuuripealinn 2011 ja et kõik on fantastiline. ja siis vennastumiseks rääkis ta veel ühe loo, mis tõendab, kuidas kõik polnud hoopiski nii muserdav kui esialgu tundus:

nimelt oli ta oma kahetunnise ettekande pidanud eesti ja vene tõlgi vahendusel, kes olid küsimusteringiks ikka täitsa võhmal ja palusid pissipausi. ja siis teatas keegi publikust, et ''bat vii känn oolsõuu spiik inglišš''. ja teate, stephen tegi seda jumalast õige eesti-inglise aktsendiga, nii et ma leebusin ja andsin talle andeks.

kõik mis ma öelda tahan, on see - olge valvel, sõgedad välismaalased on kõikjal ja panevad hullu! mitte kedagi ei saa enam tänapäeval usaldada.

word of the day: presentatie - ettekanne

13. veebruar 2011

justin petrone ja lõunaeestlased

kuulasin hiljuti raadiointervjuud  'minu eesti'  autori justin petronega ja seal sai kõvasti nalja. näiteks ütles justin, et lõuna-eesti inimesed pobisevad.

ma ei tea, mul on päris palju sugulasi tartus, aga ma pole küll tähele pannud, et neil pobisemisega probleeme oleks. ses suhtes, et kõik artikuleerivad nigu miškad! ülikoolist ka justkui ekstensiivseid pobisejaid ei meenu. äkki ameeriklastel on teistmoodi kõrvad, mis seda paremini kinni püüavad?

(ma olen nimelt filmist näinud, et mitmed ameerika lapsed oskavad ka kõrvu liigutada, mis on selline spetsiaalne oskus jõuluvanade rõõmustamiseks.  äkki see kõik on mingi usa kõrvade eripära?)

lõunaeestlased, rääkige suu puhtaks! KES POBISEB?

word of the day: uitspraak - hääldus

26. jaanuar 2011

prohvetlik ettekuulutus aastast 2007

tallinnas ja amsterdamis ulub gripp! eestis panevad väiksed ohvrid ilusti haisvad viinasokid jalga ja sinepiplaastrid selga, aga hollandi meditsiin on hoopis innovaatilisem!

nimelt tuli kellelgi kuskil ministeeriumis hiljuti geniaalne idee, et hädasti kuluks ära gripirühmad, kus väikseid ausaid lapsi nakatada. isegi vintske karastunud element langeks nigu loogu! pärast nakkumist ja toibumist algaks muretu gripivaba elu.  ära jääks kõvasti täiskasvanuelu õudust - mädased tüsistused, sinised lehed, munapuljong ja kondivalu peaks kõik panni lakkuma!

mulle tundub, et ennetusmemmed on selle idee minu pealt maha viksinud, sest 2007. aastal ma juba leiutasin, kuidas looduslikult vaktsineerida!

word of the day: ziekenhuis - haigla

2. jaanuar 2011

2010 raamatutes

2010 oli suhteliselt kehv punga-aasta, aga see-eest sai palju rannailma, lennureise ja lugeda. pidasin ordnungi ka! eestikeelsete lainete järgi on hästi näha, millal kodus kooke ja sõpru vaatamas käisin. erutavad avastused olid chaim potok, hilary mantel, william styron, neil gaiman, maarja kangro, arnon grunberg ja harry mulisch. kui kellelgi on äkki häid soovitusi 2011ndaks, siis poetage need muudkui kommentaaridesse!

on the road (kerouac)
komt een vrouw bij de dokter (kluun)
the discovery of heaven (mulisch)
de weduwnaar (kluun)
alleen maar nette mensen (vuijsje)
neverwhere (gaiman)
olivia joules and her overactive imagination (fielding)
klunen (kluun)
watership down (adams)
juliet, naked (hornby)
regeneration (barker)
a spot of bother (haddon)
one day (nicholls)
wolf hall (mantel)
let the great world spin (mccann)
taal is zeg maar echt mijn ding (cornelisse)
about a boy (hornby)
the chosen (potok)
the prime of miss jean brodie (spark)
the doctor's daughter (wolitzer)
ahvid ja solidaarsus (kangro)
minu london (anu samarüütel-long)
minu magus elu ehk martsipanimeister (vetemaa)
how to be good (hornby)
my name is asher lev (potok)
between the assassinations (adiga)
pime palgamõrvar (atwood)
joey speedboat (wieringa)
breakfast at tiffany's (capote)
a scandalous man (esler)
light boxes (jones)
the silver linings playbook (quick)
minu pariis (urmas väljaots)
hiired tuules (mihkel mutt)
vargamäe vanad ja noored seeria (kivirähk)
kas süda on ümmargune? (petrone)
külmavereliselt (capote)
eating animals (foer)
her fearful symmetry (niffenegger)
totally killing (olear)
a short history of tractors in ukrainian (lewycka)
born in soweto (holland)
anansi boys (gaiman)
never let me go (ishiguro)
khayelitsha (otter)
minu soome (saksakulm-tampere)
minu ameerika (petrone)
the reader (schlink)
sophie's choice (styron)
mees nende elus (kivi)
the polysyllabic spree (hornby)
the diary of a young girl (frank)
ahead of the curve (broughton)
stranger in a strange land (heinlein)
the accidental billionaires (mezrich)
a little book of language (chrystal)
the philosophy of andy warhol (warhol)
tirza (grunberg)
the promise (potok)
dolfje weerwolfje (van loon)
reis läbi euroopa (kivirähk)
the help (stockett)
küsimused kõikidele vastustele (luitsalu)
baby jane (oksanen)
andekas mr ripley (highsmith)
rahvusvaheline mees (mutt)

word of the day: boekenjaar - raamatuaasta