kuidas ma peaaegu jõuluvanaga kohtusin

amsterdami töötud on tööta enamasti omal tahtel. pangadirektoriks ehk kohe ei võeta, kuid ka ausaid ameteid leidub küllaga. mitmed taibukad kodanikud, kes armastavad kontoritöö asemel värsket õhku ja inimesi, tegutsevad näiteks poeustel klientide tervitajatena.

minu kodupoes toimetab juba ammu hirmus sümpaatne habemik. esialgu arvasin, et tegu on suvitava jõuluvanaga, kes tähelepanelike spioonisilmadega inimesi varitseb ja kõik kurjad lapsed kirja paneb. igaks juhuks käitusin parem eeskujulikult. nina ma ta nähes no mitte eales ei nokkinud! vahel pakkusin jõuluvanale ka küpsiseid ja nätsukommi, ja üldsegi mitte ainult seetõttu, et ma kangesti jõuluks noosi ootan. no kuidas sa siis ei lehvita lahkete silmadega papidele, kes viisakasti tere ütlevad. mina küll alati lehvitan! 

arvasin, et detsembriks kaob salakuulaja-jõuluvana laiskevaid päkapikke liistule tõmbama, kuid eksisin. eelmisel nädalal oli ta ikka veel seal! plaanisin papit parajasti lähemalt varitseda, kui ta mind poest väljudes lähemale viipas. OO! mu ootused olid kõrgel. mis, kui toimub värbamine ja saab selleks aastaks päkapikuks? jõuluvanal võis vabalt olla ka täpsustavaid küsimusi noosi asjus. liikusin õhetades lähemale ja liigutasin igaks juhuks usinasti kõrvu. olen nimelt kuulnud, et jõuluvanadele see meeldib. ärevus oli suur!

selgus, et olin habemiku identiteediga rängalt mööda pannud. papi oli hoopis aastate eest amsterdami põgenenud rumeenia kunstnik Mihai, kes nüüd vahelduseks ustel teretamas käis. see kõik tundus täiesti loogiline, sest papi oli alati väga aupaklik ja kummardas viisakalt möödujatele. spioneeriv jõuluvana oleks ju hoopis taskus istuvat päkapikku instrueerinud, kumba nimekirja mööduja kanda!

see oli üks väga armas tutvumine. lisaks arvas papi, et rõõmsa näolapi eest tahaks ta mulle kangesti ühe oma maali kinkida. me olime ju ikkagi suvest saati peaaegu tuttavad. papi tõi nurga tagant mitu pilti ja laskis valida. nüüd on meil kodus väga uhke vaikelu rebasega. mihai ise tegi!

mul läks süda sellise asja peale hirmus soojaks ja paar päeva tagasi kutsusime papi külla. see oli üks väga südamlik õhtu. mihai vestis lugusid oma põnevast ja kurblikust elust, mis oli teda päris kõvasti mööda maailma pillutanud. ta märkas kohe ka mike'i karuraamatute kollektsiooni ning oli hirmus liigutatud. nimelt oli mihai ka ise suur karusõber. tal oli neist isegi üks pilt!

pühendan selle loo kõigile, kes arvavad, et tänaval varitsevad ainult liiminuusutajatest kollid, kellest on targem eemale hoida või kivinäoga mööduda. eelarvamused ja sallimatus on ikka õudsed asjad! pealegi paneb jõuluvana teid nende eest raudselt kurjamite nimekirja. 

olge parem head.

word of the day: kunstenaar - kunstnik