ajad on õpetlikud! absoluutselt iga päev sünnib midagi harivat. nädalavahetuse põrutavaim uudis oli, et üks mu sõbranna hakkas kõrvu liigutama. kujutate ette? täiesti ennekuulmatu lugu.
kõige uskumatum on see, et see käib tal jumalasta lihtsalt! mingit higistamist ja vaevlemist ei toimu. nagu selgus, istub sõbranna sageli kohvikus, latte käes ning jalg üle põlve, ja liigutab kõrvu. nüüd näitaski, et kuidas. põrnitsesin teda kiivalt ja mökitasin kadedusest. ma ise olen nimelt juba aastaid harjutanud ja nurjunud. midagi naljakat siin pole.
õnneks on mu sõbranna taibukas ja lohutas, et see kõik on geneetiline. kujutate ette?! muutusin kohe lootusrikkaks. kappasin koju ja palusin kõigil kohe kõrvad letti lüüa, pääsu polnud kellelgi. mis kui me oleme ennenägematult vilunud kõrvaliigutajad, lihtsalt anne on pisut ripakile jäänud?
kahjuks läks kõik nurja - nimelt selgus, et ka peres on ainult käpardid. muidu kenad inimesed, aga kõrvu liigutada ei oska. mis siin ikka ilustada - mitte kellelgi ei liikunud mitte midagi. ma vaatasin väga tähelepanelikult. kõigil seisid kõrvad püsti nagu kõrsikud.
parata pole midagi, tuleb uued anded otsida. on kellelgi midagi pakkuda? oleks hea, kui tuleks lihtsalt kätte. ma olen nimelt selline laisavõitu. treenida? võib-olla siis mõni teine anne.
kõige uskumatum on see, et see käib tal jumalasta lihtsalt! mingit higistamist ja vaevlemist ei toimu. nagu selgus, istub sõbranna sageli kohvikus, latte käes ning jalg üle põlve, ja liigutab kõrvu. nüüd näitaski, et kuidas. põrnitsesin teda kiivalt ja mökitasin kadedusest. ma ise olen nimelt juba aastaid harjutanud ja nurjunud. midagi naljakat siin pole.
õnneks on mu sõbranna taibukas ja lohutas, et see kõik on geneetiline. kujutate ette?! muutusin kohe lootusrikkaks. kappasin koju ja palusin kõigil kohe kõrvad letti lüüa, pääsu polnud kellelgi. mis kui me oleme ennenägematult vilunud kõrvaliigutajad, lihtsalt anne on pisut ripakile jäänud?
kahjuks läks kõik nurja - nimelt selgus, et ka peres on ainult käpardid. muidu kenad inimesed, aga kõrvu liigutada ei oska. mis siin ikka ilustada - mitte kellelgi ei liikunud mitte midagi. ma vaatasin väga tähelepanelikult. kõigil seisid kõrvad püsti nagu kõrsikud.
parata pole midagi, tuleb uued anded otsida. on kellelgi midagi pakkuda? oleks hea, kui tuleks lihtsalt kätte. ma olen nimelt selline laisavõitu. treenida? võib-olla siis mõni teine anne.
5 kommentaari:
ja mina oskan juba lapsest saati ju! aga teised peres ei oska, minu meelest! pluss ma oskan keeleotsaga nina puudutada. ja keelt rulli ajada - you name it!
Ninasõõrmeid proovi liigutada. Et kokku ja laiali. Kui seda piisavalt hoogsalt ja kiiresti teha, siis peaks ehvekt kõrvalehvitamisega võrdlemisi sarnane olema. Vähemalt õhu peaks liikuma panema küll.
Mul põmst kah enamik pea küljes olevaid tilbendisi liigub - kõrvad laperdavad, nina puhiseb ja keel käib rulli. Kõrvade liigutamisel on ka tore kõrva(l)mõju (haha!) - prillid lähevad liikvele. Kui ma nüüd ervinaabellikult suudaks ka mütsi otsaeest kuklasse kolima panna, siis peaks kogu masinavärgi käivitusel mõnele inimesele lausa merehaigust tekitav mõju olema. Läbi raskuste tähtede poole!
kyll te olete andekad! ma ei oska mitte yhtegi neist asjust :(
Mina pingutasin lapsena tunde, et seda ära õppida ja ei saanud kuidagi hakkama. Õnnestus oluliselt vanemana.. oli kord igav kedagi oodata ja istusin peegli ette ja kujutasin ette, et kuklas või kõrvade kõrgusel kaela peal miski tõmbab neid kokku. Hästi aeglaselt ja tasakesi tõmbab. Kohe liikusid!
hmm... peaks ka proovima! aitäh vihje eest :)
Postita kommentaar