1) ema, ja
2) tema kolmeaastane tütar.
nimesid seekord ei nimetata. nuputage ja arvake ise ära!
nimelt läksid ema ja tütar ükskord naiskoori kevadkontsertile. ema oli selles kooris kunagi ise laulnud ja tütart polnud tal õhtusel ajal kuhugi jätta. ema oli küll natuke murelik, kuidas tütrele kamp huilgavaid preilisid meeldib... aga proovida ju võis! igaks juhuks võttis ta istekoha parem reaserva, kohe väljapääsu kõrvale.
aga ema muretses asjata! sel ajal, kui koor tervelt tund aega lärmas, kükitas tütar kannatlikult põrandal ja isegi ei liigutanud. ta silmitses midagi teraselt toolide vahelt, ja see miski oli tükkmaad eespool, vähemalt kümme meetrit eemal. teises reas, täpselt äärmise tooli all, vedeles heleroheline hernekomm!
pole ime, et tütrest sai suurest peast paadunud maiasmokk, kes avaldas survet kõigile, kes kooke piisavalt kiiresti lahti ei lõiganud. (küsimus küpsetaja-inimestele: milleks oodata koogisöömisega? MILLEKS OMETI panna kook ööseks külmkappi ootama, kui seda võib süüa KOHE - nüüd ja praegu?). selle müsteeriumi kallal vaevas tütar vahel tänaseni pead. (kes vastust teab, võiks jätta vihje kommentaaridesse).
lisaks kookidele sobisid tütrele suurena ka erinevad kommid. suurimad lemmikud, oravakesed, kadusid isa kommipeidukatest (kah maias inimene) juba paari päeva jooksul, vahel isegi kiiremini! ei pea vist ütlema, kellel olid selle pere kõige teravamad hambad.
word of the day: zoetekauw - maiasmokk
ps. seda, mis juhtus kakskümmend aastat hiljem, võite lugeda siit: http://amsterdamiseerunud.blogspot.com/2012/08/oudused-hambaarsti-koopas-ja-mis-sai.html
4 kommentaari:
Noh. Meil sai minu veendumus, et pannkoogid tuleb kõigepealt kõik ära küpsetada ja alles siis korraga süüa, lihtsalt ümber lükatud. Nüüd küpsetan ja viskan neid pannilt otse taldrikutele. Nii et vbl ei olegi lapse küsimustele õiget vastust, vaid õigus ongi lapsel ja ei olegi vaja oodata :)
Issand, unistuste isa! Pealegi elavad siis koogisööjad küpsetamisele eriti kõvasti kaasa, mis peaks olema meele järele igale kokale. iga kord, kui kook taldrikule maandub, võiks hüüda hurraa! :)
mind jäi nüüd vaevama küsimus: mis sai rohelisest hernekommist?
ja kui ta jäi sinna edasi, kuidas lapse pilk selle küljest lahti saadi? :)
Hernekommi saatust ei tea... Aga pilk saadi kommist lahti nii, et peale kontserti läksid ema ja tütar Harju tänaval olnud kohvikusse nimega Hõbekass, kus pakuti lisaks hernekommidele ka väga maitsvaid kooke :)
Postita kommentaar