eestis töötamise eripärad

rääkisin nädalavahetusel välismaa sõbraga, kes sattus hiljuti eestisse tööle. tegu olevat igati kena kohaga: kontor on uus, kolleegid ilusad ja targad, palk hea ja laua taga tohtivat töötada isegi seistes. ühesõnaga - sõber oli rahulolev. tal oli põhimõtteliselt ainult üks probleem.

every day they bring this whole new... what is it again..? KRINGEL! (südantlõhestav ohe).

no mis ma oskasin öelda... püüdsin sõbrale kaasa tunda. lohutasin, et sünnipäevad ja puhkusele minekud saavad peagi otsa, ja kaua neid uusi töötajaidki juurde tuuakse. natuke veel ja kringliga on mutt! sõber ei suutnud aga rahuneda ja värises nördimusest. mulle tundus, et tal hakkas juba justkui kergem, kui talle meenus veel üks asi.

and then there is the cookie jar!  tõstis ta sõjakalt kahvli. we have to get rid of THAT!

haukasin lauale toodud kooki ja mõtlesin, et dziises! tead, neid küpsiseid ei pea sööma, kui sa ei taha, lohutasin ma sõpra. nad on ju kapis ja purgi sees... las nad olla seal.

that´s what YOU think!  läks sõber ikka täitsa kurjaks. that jar is talking to me! one more, one more, one more...! sõber ohkas ja sügas murelikult oma lihaselist kõhtu. i am getting FAT and it is all KRINGLI SÜÜ!

selle asja peale ei osanud ma enam midagi kosta. sõin oma koogi kiiresti ära ja tulin tulema. sõbra lohutamiseks said ka kõik mõtted otsa. ainult õudne kringliisu tuli... kust saaks?

word of the day: koekje - küpsis